Eesti uudised

Rahvaloendus tõotab kujuneda internetipõhiseks ürituseks (54)

Juhan Haravee, 29. detsember 2011, 06:59
Igaüks loeb: nobedamad saavad end veel vana aasta sees ära loendada. Loendaja sall ja muu atribuutika ilmub tänavapilti alles veebruari keskel.  Teet Malsroos
"Arvata võib, et rahvaloenduse kõige kasutatavamaks kohaks muutub just internetipank, kui inimestele kõige tuttavam keskkond," ütleb statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. "Meie uuringud näitavad, et e-loendust eelistab viiest inimesest kolm."

"Selgusetus, et keda siis lõppude lõpuks loendatakse ja keda mitte, pole veel viimase hetkeni kuhugi kahjuks kadunud," nendib vana-aasta viimasel päeval algavat rahvaloendust kureeriva statistikaameti juht Potisepp, avades rahvaloenduse kodulehel peatüki "Keda loendusel küsitletakse?"

"Inimesed tõepoolest pelgavad, et rahvaloendusel kogutud andmed võivad sattuda kuhugi ebasoovitavasse kohta, registrisse või maksuametisse" avab Potisepp inimestel loendusega tekkivaid hirme. "Rahvas kardab paljude asjade pärast, selleks aga pole mingit põhjust."

Rahvaloenduse kohustatud ringi moodustavad püsielanikud ja seadusest tulenevalt on neil kohustus vastata rahvaloendusel esitatavatele küsimustele. "Riigi statistikaseaduse järgi on rahvaloenduse küsimustikule vastaja kohustatud küsimustele vastama täielikult ja õigesti," selgitab Potisepp pingeid tekitanud kohustuslikkuse nõuet. "Inimeste veendumusi puudutavatele küsimustele vastamine on aga seaduse järgi vabatahtlik. Näiteks esitatakse rahvaloendusel küsimus, mis puudutab küsitletava usulisi eelistusi. Sellele vastamine on vabatahtlik, mis tähendab, et vastaja võib vastamast keelduda. Veel on ka küsimusi, mille vastusevariantide hulgast leiab ka "ei tea"."

Kohustuslikkus on vajalik

Kevadel korraldatud Saksamaa rahvaloendusel oli keegi kõrge ametnik avalikult meelde tuletanud võimalust küsitletavaid trahvida ja see põhjustas suure pahameeletormi.

"Riik ei tohiks loendusel osalema kutsudes mitte mingil juhul hirmutada inimesi trahvidega," leiab Potisepp. "Sellist sõnumit, et kedagi saab trahvida, me Eestis kindlasti välja ei saada. Meil on nii korralik rahvaloenduse ajalugu ja kogemus ning Eesti rahavs pole kunagi loenduse vastu olnud."

Kuigi paragrahv on tõesti olemas, et kes riigi statistikaseaduse nõudeid rahvaloendusel ei täida, selle puhul saab kohaldada sundi. Ennekõike tähendab see ettekirjutuse tegemist ja selle mittetäitmisel saab määrata sunniraha.

Rahvaloenduse puhul rõhutatakse Potisepa sõnul kohustuslikkust eelkõige seepärast, et vastasel juhul jääksid loenduse eesmärgid saavutamata.

"Kõik isiku-uuringud on meil Eestis vabatahtlikud, välja arvatud rahvaloendus, mida ei saa võtta kui valikvaatlust," loodab statistikaameti juht püsielanike teadlikkusele. "Seadusest tuleneva ettekirjutuse mittetäitmine võib kaasa tuua 2000 euro suuruse sunniraha. Kuid me ei taha oma töös mitte mingil juhul sunnirahale keskenduda, mis looks tahes-tahtmata kaasa ettekujutuse rahvaloendajast kui ülbest ametnikust, kes käib ringi ja määrab inimestele sunniraha. Siiamaani oleme selleta suurepäraselt hakkama saanud ja sanktsioonidega pole olnud vajadust vehkida."

Otselink netipangast

Vana-aastaõhtul startiva e-loenduse keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Swedbanki, SEB ja Sampo internetipanga paroolidega. "Teisel jaanuaril tekib nende kolme panga internetipanga leheküljele otselink rahvaloenduse juurde," õpetab Potisepp. "Kui olete sisenenud panka, kasutades selleks harjumuspärast sisselogimist, saate ka kohe rahvaloenduse küsimustiku kallale asuda. Arvata võib, et rahvaloenduse kõige kasutatavamaks kohaks muutub just internetipank, kui inimestele kõige tuttavam keskkond. Meie uuringud näitavad, et e-loendust eelistab viiest inimesest kolm."

Potisepa sõnul pole loenduseankeet pikk, aga põhjalik on see kindlasti. "Võib isegi arvata, et kõigile küsimustele ei saagi vastata nendele teadmistele toetudes, mida inimene kõrvade vahel endaga kaasas kannab. Oleme soovitanud kõigi leibkonnaliikmete ID-koodi käeulatusse jätta, samuti võiks valmis olla vanemate ja vanavanemate, aga ka abikaasade sünnikohta puudutavatele küsimustele vastamiseks. Mõttekas oleks välja selgitada ka oma elamispinna suurus ja elamu valmimise ligikaudne aeg. Õnneks võib kasutada ka vastusevarianti "ei tea"," räägib ta.

E-loenduse käigus võib loendatav oma ankeeti täita kas või kuu aega, kui viitsimist jagub. Selleks peab aga Potisepa sõnul hoiduma ankeedi lõplikust kinnitamisest, mis edasise muutmise ja jätkamise võimatuks teeb. Iga küsimuse järel võib aga senise vastamise vaeva rahumeeli salvestada, et järgmisel päeval tähtsa tööga edasi minna.

Potisepa parim testitulemus neljaliikmelise leibkonna prooviankeedi täitmisel oli 50 minutit. Lihtsal e-loendusel osalejal nii head tulemust vaevalt õnnestub teha – 90 minutiga oleks tark arvestada.

"E-ankeedi ette väravasse paneme tahhomeetri, ilma numbriteta, aga värvidega, mis kujutab endast koormusnäidikut, kui aktiivselt parajasti küsimustele vastatakse," räägib Potisepp. "Vastajad saavad selle järgi otsustada, kas oleks mõttekas kohe vastata või vaiksemat aega oodata. Täiesti tõenäoliselt on aktiivsus suur jaanuari algul, kui asi on uus ja huvitav, ning lõpunädalal, kui tuleks ankeedile kinnitamisega joon alla tõmmata, et luust ja lihast loendaja sind pärast 16. veebruari tülitama ei tuleks. Tahhomeetri sõnumitega üritame lihtsalt inimesi sõbralikult juhtida."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee