Eesti uudised

Harrastuskalurid kaklesid keskkonnaametis võrgulubade pärast (43)

Arvo Uustalu, 3. detsember 2011, 08:59
LEIVAKÕRVANE: Maret ütleb, et võrguloa olemasolust sõltub, kas perel on kartuli kõrvale midagi võtta või mitte.  Aldo Luud
"See on hullumaja, mida inimesed peavad ühe paberi kättesaamiseks läbi elama. Vaatamata kogu sellele alandusele, jäin võrguloast veel ilma ka," on Peipsi ääres elav harrastuskalur Maret Kasuk raevus.

Neljapäeva südaöö paiku keskkonnaameti Tartu büroo ukse taha kogunema hakanud nakkevõrguloa taotlejad taipasid hommikul, et limiteeritud paberit kõigile ei jätku. Algas rüselus, tiriti üksteist juustest, suruti käsi ukse vahele, tallati jalgadel.

Solvangud ja vigastused

"See oli hullem kui kohvilahing Prisma sooduskampaania päeval. Mind näiteks tiriti juustest. Meie külast oli veel 14 inimest mind volitanud kalastuskaarti tooma. Ometi jäime kõik 15 lubadest ilma. Minu perele tähendab loast ilmjäämine, et kartuli kõrvale järgmisel aastal enam midagi panna ei ole. Särge ei söö me ju mitte ainult püügihooajal. Teen neist ka konserve ja voblat," räägib Maret.

Südamepõhjani solvunud harrastuskalur ütleb, et tegi ründe kohta järgmise päeva hommikul politseile avalduse.

Maret polnud aga kaugeltki ainus, kes loa taotlemisel kannatada sai. Sama küla elaniku Viivi sõnul selgus viimasel hetkel, et tema saab loa. Kuid muljumiste hinnaga: "Suured mehed surusid edasi tungides mind endi vahele ja veel praegugi on mul raske hingata ja selg valutab."

"Rahvas surus tagant peale ja minu käsi jäi ukse vahele. Karjusin, et ärge lükake, aga tulutult. Kuna kinganinadel talluti parasjagu, siis saan täna jalas kanda vaid kummikuid," muigab üks sabatajaist, Leili.

Meerapalus elav Eldur ütleb, et hakkas 70 kilomeetri tagant soode ja rabade keskelt Tartu poole sõitma kella kahe ajal

öösel. "Olin mingis sabasseisjate endi poolt kokku klopsitud nimekirjas vist 57. ja napilt õnnestus mul luba saada," räägib ta. Sama küla elanik Heino tuli samal ajal ja jäi ilma: "Kuulsin, kuidas järjekorras räägiti, et südaööl kohale sõitnud autodes müüakse kahe euro eest järjekorrakohti. Eks siis järgmisel aastal tuleb juba eelmise päeva õhtul ukse taha tulla."

Inimesed loomastuvad

Maret tõdeb, et viimastel aastatel on olnud kogu aeg sama jama. "Kui küsisin lube jaganud inimeselt, miks midagi ette ei võeta, siis vastas ta, et pöörduge ministeeriumi! Aga see ei ole ju normaalne, et Türi firmajuht või Tallinna suvitaja saab järve ääres elavate inimestega samadel alustel loa. Meile on see luba eluliselt vajalik!" ütleb Maret.

Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko kinnitab, et loa taotlejatest vähemalt 90% on kohalikud asukad ja seega

Peipsi ääres elavatele inimestele eelisjärjekorra loomine iga-aastast tunglemist ära ei hoiaks.

"Me ei saa endale võtta politsei rolli ja korra hoidmiseks turvafirmat palgata. Kahjuks inimesed loomastuvad sellistes olukordades ja neid ei ole võimalik ohjata. Lube on läbi aastate kindel arv, aga nende taotlejaid on pidevalt juurde tulnud. Inimesed on ju leidlikud. Kui lube müüa vaid kohalikele, siis hakatakse end lihtsalt sugulaste ja tuttavate juurde sisse kirjutama."

Varem jagasid kohalikele elanikele limiidi piires lubasid omavalitsused, praegu saavad neid eelisjärjekorras vaid väikesaarte asukad. Peipsilt siis Piirissaare rahvas.

Nakkevõrkude lube Peipsil kalastamiseks antakse aastas välja 249, üks võrk näo peale. Rakko sõnul on taotlejaid kõigest sadakond rohkem kui lubasid, ning väga hull poleks, kui loalimiiti veidi suurendataks.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee