Eesti uudised

Helkurit pole – trahv 200 eurot! (73)

MAARIUS SUVISTE, 18. november 2011, 07:06
ODAVAIM ELUKINDLUSTUS: Halva nähtavuse korral või pimedal ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit. Kui see kipub ära kaduma, siis selle vastu aitab politsei hinnangul jope, millel on helkur juba külge õmmeldud. Foto: ARNO SAAR
Politsei andmeil on suurim trahv helkuri mittekandmise eest olnud 200 eurot. Helkuri kandmine pimedal ajal on kohustuslik nii asulas kui väljaspool seda, sõltumata valgustuse ja kõnnitee olemasolust.

Juhtum linnas, novembrikuine pime aeg. Valgustatud kõnniteel bussipeatuse juures seisab hilistel õhtutundidel üksinda tumedates riietes keskealine naine. Tal on seljas must jope, peas tomatpunane barett, jalas mustad talvesaapad. Läheneb politseiauto, kes bussipeatusele lähenedes aeglustab sõitu. Naise juures jääb auto seisma.

Suur ja turske politseinik väljub masinast, suundub naise juurde ja küsib, miks too helkurit ei kanna – see ju suvel kehtima hakanud liiklusseaduse järgi kohustuslik ka linnas. Naine ehmub. "Aga mul ju on helkur!" näitab ta helkurit. Nüüd märkab seda ka politseinik.

Enim trahve tehtud Virumaal

Liiklusseaduse järgi peab jalakäija halva nähtavuse korral või pimedal ajal teel liikudes kasutama helkurit või valgusallikat. Sõltumata valgustuse ja kõnnitee olemasolust on helkuri või valgusallika kasutamine pimedal ajal kohustuslik nii väljaspool asulat kui asulas liigeldes.

Tänavu 10 kuu jooksul on politsei registreerinud 521 väärtegu, mis puudutavad jalakäijat, kes ei kandnud helkurit. Maksimaalne trahv on olnud 200, minimaalseim 3 eurot, teatas politsei. Kas helkurita jalakäijad on tabatud asulas või väljaspool asulat, see väärteo aruandest ei selgu. Läinud aasta jooksul registreeriti 852 väärtegu, suurim trahv helkuri mittekandmise eest oli 191,73 eurot ja väikseim 2,24 eurot.

Maakondadest juhib tänavuse aasta edetabelit Ida-Virumaa, kus 10 kuu jooksul on tehtud helkuri mittekandmise eest trahv 193 jalakäijale. Selles edetabelis teiseks tulnud Lääne-Virumaal registreeriti sama aja jooksul 96 väärtegu.

"Ennekõike pöörame tähelepanu pimedal ajal teevalgustuseta kohtades helkurita liikuvatele inimestele," ütleb Ida prefektuuri kõneisik Marit Liik. Kui asulas valgustatud teel liigub inimene, kellel helkurit ei ole, siis tema tähelepanu juhitakse helkuri kandmise kohustusele, aga otseselt väärtegu vormistama ei asuta, kuna inimene on nähtav."

Leebeim karistus: vestlus politseinikuga

"Kõige ohtlikum tagajärg, mis helkuri mittekandmisega kaasneda võib, on liiklusõnnetusse sattumine," ütleb politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänak. Politsei statistika järgi on sügiskuudel suvega võrreldes jalakäijaõnnetuste keskmine arv ligi poole võrra suurenenud: kui suvekuudel oli kokkupõrkeid jalakäijaga keskmiselt 20 ringis, siis oktoobris üle 40.

Liiklusseadus näeb jalakäijal helkuri puudumise eest maksimaalse karistusena ette rahatrahvi, mis on kuni 40 eurot, teatud tingimuste korral kuni 400 eurot (kui see on toime pandud joobeseisundis; kui sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus; kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht).

"Kõige leebem lahendus on see, et inimene vestleb politseiga, saab oma eksimusest aru ning koos politseinikuga kinnitatakse jope külge ka maanteeameti helkur," lisab Riho Tänak, kelle sõnul üldjuhul inimesed teavad, et pimedal ajal peab helkurit kandma.

Üks viimaseid õnnetusi oli Jõhvis, kus auto sõitis otsa jalakäijale, kes ületas sõiduteed selleks mitte ette nähtud kohas. Jalakäija, kellel puudus ka helkur, suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee