Kodu

Enampakkumine ja vara allahindamine  

Priit Lantin , 18. november 2011, 07:06
Üldjuhul müüb kohtutäitur arestitud vara enampakkumisel. Esimesel enampakkumisel müüdava vara alghind ei tohi olla väiksem kui arestimisaktis märgitud hind – see, milles pooled omavahel kokku leppisid või mille määras kohtutäitur. Kui kohtutäituri määratud hind vaidlustati, siis kantakse arestimisakti eksperdi määratud hind.

Kui esmasel enampakkumisel müük ebaõnnestub, peab kohtutäitur kaaluma, kas korraldada uus enampakkumine sama hinnaga või alandada alghinda. Enne hinna alandamist peab kohtutäitur küsima nii võlgniku kui ka sissenõudja arvamust.

Vastavalt seadusele saab kohtutäitur järgmiseks enampakkumiseks vara alla hinnata maksimaalselt 25% esimese enampakkumise alghinnaga võrreldes. Seega: kui esimesel enampakkumisel oli vara hinnaks 10 000 eurot, siis järgmisel enampakkumisel ei saa see olla väiksem kui 7500 eurot.

Ühtekokku võib vara maksimaalselt alla hinnata kuni 70% esimese enampakkumise alghinnast: kui vara oli esimesel enampakkumisel hinnaga 10 000 eurot, siis lõpuks ei saa hind langeda alla 3000 euro. Seadusest tulenevalt peab kohtutäitur alati allahindamist põhjendama ning tooma välja asjaolu, mis põhjusel ja miks just sellises ulatuses vara alla hinnati.

Võlgnikul on õigus allahindlus vaidlustada

On kummaline, kui vara arestitakse turuhinnaga ning pärast esmase enampakkumise nurjumist korraldatakse juba 30 päeva möödumisel uus enampakkumine, kus vara on alla hinnatud maksimaalses lubatud mahus ehk juba 25%. 60 päeva möödudes saab sageli vara osta juba poole hinnaga.

Võlgnikud peaksid siinkohal olema väga tähelepanelikud: jälgima, mis põhjendusega vara alla hinnatakse, ning kohe selle vaidlustama, kui põhjendus pole piisav. See võib muuta allahindamise ebaseaduslikuks ehk tühiseks.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee