Eesti uudised

Presidendi kantselei saladused, mida peidetakse 75 aastaks! (78)

Kadri Paas, 9. november 2011 07:03
Presidendipaar ja Eero Raun, kes heeroldina tutvustab vabariigi aastapäeva pidulikul vastuvõtul esipaarile üritusele saabuvaid külalisi. Põhimõtteliselt saite, head lehelugejad, nüüd teada ametkondliku saladuse. Foto: TAIRO LUTTER
Maksumaksja raha toel toimiv presidendi kantselei on kuulutanud asutusesiseseks kasutamiseks ning salastanud kolmeks inimpõlveks töövõtulepingutes esineva eraisikust töövõtja nime. Kantselei arvates rikuks näiteks teadmine, et 24. veebruari presidendivastuvõtu heerold on palju aastaid olnud Eero Raun, tema eraelu puutumatust.

Tänavu 21. oktoobriks oli presidendi kantselei sõlminud 15 töövõtulepingut. Neist vaid üks oli sõlmitud äriühinguga, 14 ülejäänud maksumaksja raha toel sõlmitud töövõtulepingut olid allkirjastatud eraisikutega. Kõigile nimetatutele on tempel peale löödud: "Vabariigi Presidendi Kantselei; ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS; Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12".

Juriidilises keeles tähendab see, et teabevaldaja [presidendi kantselei ]on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid [maksumaksja raha eest palka saava töövõtja nimi], kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti [töövõtja] eraelu puutumatust.

Koduabiline teenib 59 eurot päevas

Kõigist neist on jätkuvalt kehtiv 3. jaanuaril sõlmitud töövõtuleping presidendi perekonna teenindamiseks. Kes presidendi peret teenindab, hoiab kantselei kiivalt saladuses. Samal ajal ei varjata seda, kui palju eraisikust koduabilisele palka makstakse – päeva hind on 59 eurot. Selle raha eest peab abiline presidendiperele toitu serveerima, laua koristama, nõusid pesema, lastega tegelema. Samuti peab koduabiline Kadriorus presidendi ametikorteris laudlinade, voodiriiete, käterätikute, tööriietuse ja presidendi pere rõivaste eest hoolitsema, tähendab – keemiliselt puhastama, masinaga pesema ja triikima.

Ka peab koduabiline toataimi kastma ja lilleseadeid vahetama. Töövõtuleping oli sõlmitud esialgu 30. septembrini, kuid ilmselt oli perekond Ilves koduabilise tööga rahul, tänu sellele pikendati lepingut aasta lõpuni.

Kantselei väitel presidendipere iga päev koduabilist ei vaja. "Teenust on kasutatud sise- ja välisvisiitide ajal, 2011. aastal 30 päeva, s.o 240 tundi. Teenuse eest on makstud kokku 1770 eurot," on kirjas lepingukoopia serval.

Tänavu jaanuaris on presidendi kantselei sõlminud eraisikutega veel kolm töövõtulepingut. Riigipühal, 1. jaanuaril on kantselei toonane direktor Rainer Saks sõlminud lepingu inimesega, kes pidi kuni 30. septembrini kehtinud lepingu järgi koostama presidendi ülesandel mõttekoja temaatikat puudutavate kõnede, kirjutiste, tervituste ja muude tekstide projektid ning vaatama sisuliselt üle toimetatud tekstid. Lepingu järgi teenis eraisikust töövõtja selle töö eest 480 eurot kuus.

Samuti on 26. jaanuaril sõlmitud tagantjärele ka töövõtuleping lumekoristamiseks presidendi kantselei juures. Lund roogiti lepingu järgi 1.-7. jaanuarini kokku 22 töötunni jagu. Ühe töötunni eest maksis kantselei kuus eurot ehk 22 tunni eest 132 eurot.

Jaanuaris sõlmis Rainer Saks ka teise lumerookimise lepingu. Millal täpselt, vähemalt töövõtulepingu koopiast ei selgu. Lepingu järgi pidi töövõtja kantselei juures lund lund koristama 6.–11. jaanuarini 22 töötundi. Ka selle lepingu puhul tasus kantselei töötunni eest kuus eurot.

"Kantselei teenistuses on aednik, hooldusspetsialist ja majahoidja. Hooajaline vajadus on lisaabi järele. Lumi tuleb koristada katustelt ja teedelt kiiresti, leheriisumine tuleb korraldada kiiresti. Seega on tegu lisatööjõu vajadusega," selgitab presidendi kantselei esindaja Piret Pert.

"Minu amet on ju kõigile teada..."

Veebruaris oli viis üritust, mille puhul sõlmis kantselei eraisikutega töövõtulepingu. 23. veebruaril korraldati Eesti Pangas ordeni-tseremoonia "Eesti tänab". Selle tarbeks ostis kantselei direktor Siim Raie meditsiiniteenust. Mis oli selle arsti, meditsiiniõe või velskri nimi, kes ordenisaajatele meditsiiniabi pakkus, jääb saladuseks. Lepingust selgub vaid, et teenust pakuti kella 12.30–15. Selle aja eest tasus kantselei eraisikust töövõtjale 255 eurot.

"Selliste lepingutega tagatakse vajadusel esmaabi kohalolevatele isikutele," selgitab Pert.

Järgmisel päeval, 24. veebruaril oli aasta oodatuim sündmus – presidendi vastuvõtt. Presidendi aastapäevavastuvõtu heerold oli tänavu, nagu ka paljudel varasematel aastatel kultuuriministeeriumi muusikanõunik Eero Raun.

Tänavu 28. märtsil sõlmitud töövõtulepingu järgi on Rauni nimi loomulikult 75 aastaks salastatud ja juurdepääsupiirangu alla seatud. Lepingust selgub, et selle järgi teenis Raun heeroldiameti eest 678 eurot. Kinni maksti ka tema fraki laenutuskulu.

Eero Raun on Õhtulehele öelnud, et tema heeroldiamet on kõigile teada. "Inimesed teavad, et olen seda tööd aastaid teinud. See on ju avalik info." Raun on mõnevõrra üllatunud, et niigi kõigile teadaolev tõsiasi on 75 aastaks salajaseks kuulutatud.

Kui Raun heeroldina kätlemis-tseremoonia ajal presidendi külaliste nimesid teadustas, mängis Tallinna Keelpillitrio taustamuusikat. Kõigi kolme trio liikmega sõlmis presidendi kantselei esindaja, riigipea õigusnõunik Ülle Madise eraldi töövõtulepingu, mille järgi mängisid muusikud kella 19–21 ja teenisid kahel juhul 266 ja ühel juhul 263 eurot.

Sarnaselt eelnevaga on kantselei salastanud trio liikmete nimed 75 aastaks. Pille Lille Toetusfondi koduleheküljelt saab siiski igasuguse saladuseloorita teada, et Tallinna Keelpillitrio tegutseb 2003. aastast ja tuli kokku Eesti vabariigi presidendi kutsel, et esineda Rahvusooperi Estonia esindusansamblina teatri juubelivastuvõtul. Trio koosseisu kuuluvad Estonia ooperiteatri viiulimängijad Kristina Kriit ja Toomas Nestor ning ERSOs tšellistina ametis olev Levi-Danel Mägila.

Aprillis-mais on kantselei salastatud eraisikult taas nn kojamehe- ja aednikuteenust ostnud. Sedakorda kokku 36,5 tunni jagu, makstes selle eest 219 eurot.

Päev enne juuniküüditamise 70. aastapäeva ehk 13. juunil on kantselei eraisikult tellinud aia koristamise kokku kaheksa tunni jagu ning maksnud selle eest 48 eurot.

Päev hiljem, kui presidendi roosiaias mälestati juuniküüditamise ohvreid ja võõrustati genotsiidis ellujäänuid, ostis kantselei 75 aastaks salastatud eraisikult muusikalise teenindamise teenust, makstes selle eest 130,23 eurot.

Presidendi kantselei koduleheküljel on sama ürituse fotogalerii piltidelt näha, et roosiaias laulis tol päeval Linnateatri näitleja Hele Kõrve.

Miks irvitada valitsemise läbipaistvuse üle?

Juulis on presidendi kantselei tellinud eraisikult kaheks päevaks kaheksa tunni jagu nn aednikutööd. Selle eest on tasutud 48 eurot.

Kõik kantselei koosseisulised töötajad on internetis täiesti avalikult koos oma palgaandmetega näha. Sotsioloog Andrus Saar ütleb Õhtulehe, et saaks teatud salastatusest aru just siis, kui seda tehtaks alaliste töötajate puhul.

"Võib ju oletada, et töövõtjate kaudu saab kahjustada presidendiinstitutsiooni (hankida siseinfot või mõjutada mingil muul moel). Kui keegi tahaks seda infot neil põhjustel salastada, siis olgu selleks piiriks presidendi valitsemise viimane tööpäev. Aga pidada 75 aastat saladuseks aedniku nime – see on vist valitsemise läbipaistvuse printsiibi üle irvitamine? Kui salastame tühised dokumendid lõpmatult pikaks ajaks, siis võib ainult ette kujutada, kui palju on rahva eest salastatud materjali, millest peaks elanikkond olema kohustuslikus korras informeeritud," märgib Saar.

Kantselei venitas selgituste jagamisega

Presidendi kantselei avalike suhte eest vastutav Piret Pert venitas Õhtulehe antud valdavalt formaalsete selgituste andmisega kaua. Käisin 21. oktoobril Kadriorus ja saatsin täpsustavad küsimused kantseleile 23. oktoobril. Vastused sain alles 3. novembril. Kui kaks päeva pärast täpsustavate küsimuste saatmist pressiesindaja Perdilt küsisin, millal kantselei ajalehele vastab, sain ebamäärase vastuse: "Vastame kindlasti ja kindlasti seaduses ette nähtud aja jooksul."

Õhtuleht esitas andmekaitse inspektsioonile vaide, soovides, et inspektsioon kohustaks presidendi kantseleid nimetatud lepingutelt juurdepääsupiirangud kõrvaldama ning võimaldama ajakirjanikul tutvuda lepingutes varjatud töövõtjate nimedega.

Mida me teada saime?

Tänavu kuni 21.10. on presidendi kantselei sõlminud 15 töövõtulepingut, neist 14 eraisikutega. Miks eelistab kantselei suurema osa teenustest eraisikutelt osta, kuigi maksupoliitiliselt ei ole see eriti soodne?

Ükskõik, kas eraisikutelt või ettevõtetelt teenuse ostmisel tasub kantselei kõik riigimaksud. Väikeses koguses teenuse ostmine ettevõttelt ei pruugi olla soodsam – majanduslik otstarbekus ei ole seotud töö teostaja juriidilise vormiga.

Presidendi kantselei on tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks ja piiranud osaliselt juurdepääsu kuni 75 aastaks ka neile töövõtulepingutele, milles kokkulepitud töö on valminud. Milles seisneb neil puhkudel töövõtja eraelu riive veel kuni 75 aastaks? Mil moel riivab töövõtja nime avalikustamine tema eraelu?

Töövõtulepingute partnerid on eraisikud, kelle isiku avalikustamise kohustus (ega õigustus) ei tulene avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 6*. Nende isikute nime avalikustamine võimaldab isikud üheselt tuvastada ning seega seab ohtu isikute eraelu puutumatuse.

Presidendi kantselei on riigieelarveline asutus, kes tegutseb avaliku raha abil. See, kuhu ja kelle/mille peale avalik raha kulub, peaks olema tingimusteta avalik info (v.a juhtudel, kui tegu on riigisaladusega). Miks kantselei leiab, et teadmist sellest, kellega on avaliku raha kasutamiseks lepingud sõlmitud, peaks piirama?

Kantselei ei varja, mille peale raha kulub. Teil võimaldati tutvuda lepingutega nii kohapeal kui väljastati ka lepingute koopiad (ulatuses, mis ei kajasta isikuandmeid). Seega on täpselt näha, kui palju ja milliste tööde tegemiseks eelarveraha on kulunud.

Vastused vahendas presidendi kantselei pressiesindaja Piret Pert

*Teabevaldaja on kohustatud avalikustama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed, hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid.

Samal teemal

19.05.2015
Raie saab 5767 eurot lahkumishüvitist