Eesti uudised

Kultuuriministri ideevälgud viivad rahvaraamatukogude sulgemiseni? (31)

Juhan Haravee, 9. november 2011 07:03
Tallinna keskraamatukogus lugemisvara valiv Diana (28).Foto: TAIRO LUTTER
Millist lugemisvara peavad rahvaraamatukogud lugejatele pakkuma, on riik juba aastate eest juhendiga paika pannud. Kultuuriminister Rein Lang leiab, et riik peab sellegipoolest uuesti raamatuvalikusse sekkuma. Paljud näevad selle taga pigem soovi sundida väiksemaid raamatukogusid uksi sulgema.

"Ministri raamatukoguhoidjate päevadel välja öeldud mõtted olid meie jaoks tõeline üllatus," räägib Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm. "Nagu oli üllatus seegi, et midagi tegelikult ei järgnenud. Oleks raamatukogude esindajad kokku kutsutud ning tehtud ettepanek arutada ministri väljaöeldut, aga ei. Midagi ei juhtunud. Lõpuks võeti asi üles ajakirjanduses. Raamatukogud aga pole siiamaani arutellu kaasatud."

Maksumaksja versus laenutaja

Samal teemal

Kultuuriminister küsis raamatukoguhoidjatelt, kas praegune süsteem, kus riik toetab rahvaraamatukogude raamatute ostmist, on ikka mõistlik, kui riik ei esita selleks mingeid kriteeriume. Otsustajaiks on ministri sõnul need, kes lähtuvad vaid sellest, mida laenutajad kõige rohkem laenutavad. Olevat isegi kohti, kus eesti kirjandust üldse raamatukokku ei osteta.

Minister seadis vastakuti kaks "leppimatut leeri" – maksumaksjad ja raamatulaenutajad, murdes tegelikult sisse lahtisest uksest. Valikukriteeriumid on riik juba aastate eest paika pannud. Tõsi, minister oli siis teine.

Rahvaraamatukogu raamatute komplekteerimise põhimõtted on kirjas kultuuriministri määrusega kehtestatud rahvaraamatukogu töökorralduse juhendis, kus on loetletud komplekteerimiseelistused, millega raamatukogud peavad arvestama.

Juhendi eelistuste loetelu alguses seisab rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus, mille hulgast leiab ka eesti autorite ilukirjandusliku loomingu.

"Vastavalt määrusega kehtestatud eelistustele on kõik kogud komplekteeritud," selgitab Kaie Holm.

Tallinna keskraamatukogu laenutusedetabelit troonib praegu Lea Arme elulooraamat Eve Kivist. Rämpskirjaniku võrdkujuks tõstetud printsess Diana kasuvanaema Barbara Cartland igal juhul esimese veerandsaja sekka keskraamatukogus ei mahu.

Tohvri: Glavlit tuleb tagasi

"Kindlasti arvestame me ka lugejate soovide ja eelistustega," räägib Holm. "Meil on Tallinnas haruraamatukogud üle linna ja Nõmme lugeja soovid erinevad kindlasti Lasnamäe omast. Samas ei saa me lähtuda ainult lugeja soovidest ja eelistustest, sest siis läheks meil Mihkel Raua "Musta pori näkku" vaja mitusada eksemplari. Me peame tegema oma valiku."

"See, et riik soovib hakata laenutajate eelistusi juhtima, tekitab minus väga ebameeldiva tunde," on meie raamatulaenutajate vaieldamatu lemmik Erik Tohvri mures ja jätkab irooniliselt: "Määrata, mida võib eesti rahvas lugeda ja mida mitte, on vaimseid arenguvõimalusi silmas pidades kõigiti tänuväärne ettevõtmine. Paraku aga rikub selle ettepaneku imekauni ideelise tausta teadmine, et põhjus on hoopis materiaalne kaalutlus kultuurile määratud raha kokkuhoiuks."

Tohvri leiab sapiselt, et kultuuriministri ettepaneku elluviimisel tuleb ellu äratada nõukogudeaegne tsensuuriasutus Glavlit, mitte kui poliitilise, vaid juba ilmunud kirjanduse kvaliteeti hindava instantsina, mis määrab nende sobivuse raamatukogudes levitamiseks. Riiklikult kontrollitavaks muutuvad kirjamehe sõnul seeläbi ka kirjastused.

Tohvri pakub naljatamisi välja ka võimaluse, et kirjanikke võiks sõjaväeliselt kategoriseerida – kindral-kirjanik saaks suurima laenutushüvitise, major veidi väiksema ja esmaavaldaja sootuks napi. See aitaks laenutushüvitisega tekkinud pingeid kindlasti leevendada.

Riigi sekkumise kehutav väljavaade

"Soomes, kus raamatukogukasutajate hulk on tunduvalt suurem kui meil, ei mõisteta üldse, kui teeme juttu sellest, et meile kirjutatakse ette, millist lugemisvara soetada," räägib Kaie Holm hõimuvendade kogemusest. "Seal ei seata raamatukogudele mingeid piiranguid. Meil tahetakse aga eeskuju võtta Norrast, kus riigi ettekirjutused tõid kaasa väikeste raamatukogude sulgemise. Kas me tõesti liigume samuti selles suunas? Raamatute liigitamine headeks ja halbadeks, väärtuslikeks ja ajaviitelisteks toob kaasa selle, et väiksed raamatukogud tuleb varem või hiljem sulgeda."

Jääb siiski ministri ettepanek kohalikele omavalitsustele: kaaluge rahvaraamatukogu ja kooliraamatukogu liitmist. Kena võimalus niigi tulubaasi kaotanud kohalikul võimul kokku hoida.

Minister Rein Langil ei tulnud raamatukoguhoidjate ees esinedes headest ideedest puudust. Kuna raha on kõigil vähe, sealhulgas riigil, olid temagi ettepanekud pigem ärimehelikku laadi.

Kirjastajad põlgasid ära ministri poolt neile pakutud esimese öö õiguse. "Sellest on nüüd juba palju räägitud," esitab kirjastajate seisukoha Krista Kaer Varrakust. "Pigem on kirjastused sellele vastu, et neile antakse mingi aeg raamatute müümiseks, välistades nende laenutamise raamatukogudes."

"Diskussiooni heaks küljeks võib lugeda siiski seda, et teemapüstitus juhib tähelepanu eesti kirjandusele ja selle võimalustele," näeb Kaie Holm ministri mõtteavaldustes ka positiivset. "Lugemisharjumuse tekkes on määrav osa kodul ja koolil. Kirjandustundide osakaal koolis on aga teatavasti vähenenud. Kui juba on olukord, kus isa loeb kriminulle ja ema elulugusid, peaks lapsi väärtkirjanduse juurde juhtima just kool. Raamatukogud teevad samuti teavitustööd, korraldavad kohtumisi ja veel palju muud, kuid lu-gemishuvi sünnib varem."

Samal teemal

21.11.2011
Rein Lang: ma pole kibestunud, et Cartland popiks muutus
16.10.2011
Veidemann: laske inimestel Cartlandi lugeda
09.10.2011
Mida loete ja mida tahate lugeda?