Eesti uudised

Politseis pettunud Koit Pikaro põrutab: tase saab veelgi langeda! (89)

Teet Teder, 15. oktoober 2011 08:59
Foto: Tairo Lutter
Keskkriminaalpolitsei endine abidirektor ja endine riigikogulane Koit Pikaro on juuksekarva kaugusel täielikust pettumusest Eesti politseis. Viimase tilga ekspolitseiniku karikasse tilgutas patrull, kes enda väitel käis öösel lärmanud naabreid korrale kutsumas, kuigi maja valvekaamerate salvestis tõestab vastupidist.

Nädal tagasi laupäeval otsustas Õismäe korrusmajas Pikaro kohal elav üliõpilane kell üksteist õhtul pidutsema hakata. Palavikus Pikaro kannatas poole kolmeni varahommikul ja helistas siis politseisse.

Samal teemal

"Olukorra vastu erilist huvi ei tunta, kuid nõutakse selgust, kas avalduse ikka kirjutan. Mulle suure vastutulekuna lepitakse sellega, et hommikul võin saata digiallkirjaga paberi," kirjeldab Pikaro. "Ainukesed hääled päiksetõusuni on ülakorruse slaavipärase peo lärm. Politseipatrullist, nende nõudlikest korraldustest ja süüdlaste kinnipidamisest võin vaid unistada."

Hommikul nõutakse Pikarolt kahte avaldust ja siis kuuleb ta üllatusena, et öösel oli patrull majas käinud, kuid polnud korterisse pääsenud. Pikaro kontrollib maja videosalvestisi. Mõlema välisukse juures tehtud lindistused näitavad, et patrulliga vähegi sarnaseid olendeid hoone välistreppideni öösel ei jõudnud.

Juhtum häirib Pikarot üdini. "Kui te arvate, et keegi on minult küsinud videosalvestist, siis te eksite. Tähendab, politseijuhtidele ei lähe üldse korda, kas nende patrullid käivad kohapeal või mitte. Teiseks häirib mind selle juures minu esimese kõne vastu võtnud politseiametniku minult avalduse nõudmine. Kui ma öösel pool kolm oleks öelnud, et ma ei kirjuta avaldust, kas siis politsei oleks öelnud, et joomapidu võib jätkuda?"

Omakohus aitaks?

On öeldud, et Eesti politsei tase enam madalamale langeda ei saa. "Ma kardan siiski, et saab," ohkab endine politseinik. Pikaro sõnul on reaalsete töötegijate kõrval politseis ametnikke, keda ta vähkkasvajaks nimetab. Need on isiklikud tuttavad ja lojaalsed alluvad, keda vana tutvuse pärast hoitakse.

Küsimusele, kas Pikaro on Eesti politsei suhtes lootusetu, võtab endine tipp-politsei vastamiseks aega. Ta vaikib pikalt. "Ma ei oska teile vastata. Ma arvan, et ma olen lootusetu, aga samal ajal on mingi väike lootus nende inimeste suhtes, kellest mõni julgeb tunnistada, et on olnud Koit Pikaro õpilane. Nende mõne peale, kelle silmis ma näen, et on veel säde ja nad tahavad tööd teha. Ja mõne väiksema politseijuhi sõnadesse usun ja ma loodan, et nende sõnade taha tulevad ka kunagi teod," ütleb ta lõpuks.

Pikaro kardab, et inimeste hulk, kes on pettunud politsei tegevuses või kellel ei ole faktiliselt usku politsei tegevusse, on kasvanud ja nad võivad ühel hetkel koonduda organisatsiooniks. Veel sellised inimesed ei kogune. Aga Pikaro peab üha rohkem õigeks omakohut, sest tuleb välja, et sageli on see ainus väljapääs. Politsei ju ei aita.´

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee