Kommentaar

Patsiendid saavad oma seaduse  

Heljo Pikhof, SDE aseesimees, sotsiaalkomisjoni liige , 14. oktoober 2011, 06:59
Mida teha, kui hingevaakuv laps vajab vereülekannet, aga vanemate usulised tõekspidamised seda keelavad? Kelle käest otsida abi, kui ärateelise hooldusravi ei ole ei hooldus ega ravi, vaid inimväärikuse mahatampimine?

Need on äärmuslikud näited, mida patsiendiseadus peaks reguleerima. Sest tänini meil sellist seadust ei ole. Et seda lünka täita, esitavad sotsiaaldemokraadid seaduseelnõu riigikogu menetlusse.

Ravimisega on sedasi, et ühel pool mõttelist piiri on patsient ehk abivajaja, teisel pool aga arst, õde, kõik raviteenuse osutajad. Üks tahab terveks saada, teine aidata. Mida parem on nende vahel mõistmine ja koostöö, seda tõhusam on ravitulemus.

Seadusega sätestatud objektiivsed põhimõtted ei loo iseenesest usaldust arsti vastu. Siiski, kui osapoolte õigused ja kohustused on igaühele arusaadaval viisil must valgel kirjas, säästab see jõudu ja aega ning loob paremad eeldused üksteisemõistmiseks.

Tavaliselt on abiotsija nõrgem pool: tal ei ole neid teadmisi mis arstil ja liiati võib haigus võtta tal silme eest mustaks. Ometi on tal endal õigus otsustada, kas lasta sekkuda oma tervisesse või mitte. Selleks aga peab ta oma seisundist ja ka ravivõimalustest aru saama. Raviteenuse osutaja kohus on talle kõike selgitada.

Küsimused ja vastused

Ja teisalt – riskiga seotud operatsiooniks või muuks protseduuriks on vaja patsiendi kirjalikku nõusolekut. Kui abiotsija on täie teadmisega oma allkirja andnud, säästab see tohtrit aluseta kaebuste eest. Siiski on inimesel õigus nõuda teisest arvamust, kui talle tundub, et senine ravi ei anna tulemusi.

Ei patsiendi usaldusisik ega alla 15aastase lapse vanemad saa keelata raviprotseduuri, kui sellest sõltub patsiendi elu. Teine võimalus on fikseerida ravidokumendis, et igati otsustusvõimeline patsient on ära ütelnud ühest või teisest ravimeetodist.

Lähtudes inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonist ja selle lisadest, reguleerib patsiendiseadus nii teadusuuringutes kui ka kliinilises õppetöös osalemise korra.

Kurtmise-kaebamise tarvis aga, kui patsient, tema usaldus-isik või omaksed pole tervishoiuteenusega rahul, on ette nähtud kindel kord. Mõistlik on luua ka sõltumatu kvaliteedikomisjon, midagi töövaidluskomisjoni taolist. Peale meedikute osaleksid selles patsientide esindajad, juristid, vajadusel kitsama ala eksperdidki. Ja nõnda saaks lõhutud ka tsunfti ringkaitse või alus sellekohastele kuulujuttudele.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee