Seisukoht

Kudekala kaitseks  

Margo Pajuste , 6. oktoober 2011, 07:00
Üks hiljutine lehe esikülg kurtis selle üle, kuidas harrastuskalastajad jõgedesse riigi rahaga asustatud lõhed ja forellid oma lõbuks «kohe välja püüavad». Ja üldse olla, et kudejõel püügilubadega püüdvaist harrastajaist vaid 20% on «puhtad poisid», ülejäänud aga röövpüüdjad, kes tragivad ja liiga palju kala kaasa võtavad.

Esiteks, läheb mitu aastat, kuni kasvanduses ettekasvatatud punase kala noorjärgust püügikõlblik kala saab, nii et sõna «kohe» ei päde. Teiseks, täpilise kala kudejõel püügiks peab harrastaja ostma lisaks püügiloa, mille eest käib ta välja ligi 6 eurot päevas. Sellest muide rahastatakse ka kasvanduste tegevust ja nii käib see ka mujal lähiriikides. Kolmandaks, isiklikult arvan ka, et tegelikult võiks kala kudeajal jõgedes täiesti rahule jätta.

Ent kui jõgede kallastelt kaoksid sügiskuudeks harrastuskalastajad, tunneksid röövpüüdjad end veelgi vabamalt. Selgelt ei suuda keskkonnainspektsioon hakkama saada ei harrastajate ega kutseliste kontrollimisega. Ei ole mul ka erilist optimismi, et nüüd, kui harrastuskalastajate makstav tasu püügiõiguse eest hüppeliselt suureneb, lood paranevad.

Ei tasu ka üksikute seaduserikkujate mentaliteeti kõigile harrastajaile laiendada. Keegi ei väida ju mõne ilmsiks tuleva juhtumi põhjal, et kõik kutselised on röövpüüdjad, kes püüavad välja alamõõdulist kala ja ületavad süstemaatiliselt lubatud võrkude arvu.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee