Eesti uudised

Paide ettevõtja kuulutas sõja kolhoosiaegsetele tondilossidele (6)

Arvo Uustalu, 29. september 2011, 06:54
KASULIK TEHING: Koigi vald saab Sõrandu lagunevast kortermajast lahti sentigi maksmata. Foto: Aldo Luud
"Külades on sadu tühjaks jäänud ja lagunevaid kortermaju. Need tuleb maapinnaga tasa teha enne, kui mõni laps paneeli alla jääb," ütleb noor Järvamaa ettevõtja, kes ei taha nõukaaegseid tondilosse mitte ainult lammutada, vaid loodab nendega koguni raha teenida.

Eelmise nädala lõpul lõi kraana noole taevasse ning mehed hakkasid tükkideks võtma Järvamaal Koigi vallas Sõrandu külas aastaid tühjana seisnud kortermaja.

Kahe paneelmaja lammutamisega algust teinud ehitusfirma Best Workersi tegevjuht Vitali Danjuk tõdeb, et kuigi nonde hoonete materjal on üsna korralik, puuduvad neil ühenduskohad.

"Kõik ühenduskohad peavad olema keevitatud ja betooni valatud, aga siin ei näe ma midagi. Meie töö on seetõttu lillepidu, aga otse öeldes tehti omal ajal lihtsalt haltuurat," ütleb ta.

Danjuk lisab, et on tükk aega Soomes ehitusalaga tegelnud, aga tegelikult vedeleb meil endal siin raha maas. "Paneelid on plaanis Soomes müraseinteks ja tootmishoonete põrandateks müüa," seletab ta.

Koigi valla arendusspetsialisti ja Sõrandu külaseltsi juhatuse liikme Kaie Altmetsa sõnul on igas ümbruskonna külas vähemalt üks nõukogudeaegne tondiloss.

"On Koigis, Päinurmes, Peetris, Karedal. Korterid on kogu aeg müügis, aga isegi sümboolse hinna eest saab müüa vaid mõne üksiku elamispinna," nendib ta.

Korrusmajades ei taheta kalli keskkütte pärast enam elada. Vallale kuuluvat ja praegu lammutatavat Sõrandu korterelamut taheti sotsiaalmajaks renoveerida, aga see maksab miljoneid ja rahataotlemised lõppesid paraku edutult.

Altmetsa sõnul läinuks Danjuki abita kortermajade lammutamine vallale maksma oma 600 000 krooni.

Järva maavanem Tiina Oraste tunneb suurt heameelt, et leidus ettevõtja, kes rasket probleemi lahendama hakkab.

"Näiteks eelmise aasta kevadel pöördus minu poole Anna küla rahvas tõsise murega – mänguväljaku kõrval asuv mahajäetud kortermaja on lastele suureks ohuks. Aga alati on lammutamistele takistuseks olnud see, et töö on liiga kallis," ütleb Oraste.

Maavanem tegi Paide vallale küll märgukirja, kuid Anna küla tondiloss on veel praegugi püsti.

"Elamiskõlbmatuid ohtlikke maju on kogu Eestis. Ei saa ootama jääda esimest ohvrit ja alles siis tegutsema hakata. Sageli on need majad endistes sovhoosikeskustes ning neist alguse saanud tulekahjudest võib süttida terve küla. Kui tondiloss kuulub eraisikule, siis peab kohalik omavalitsus rohkem pingutama, et korterite omanikud kätte saada, ja kuigi see on pikk protsess, hoone sundvõõrandama," leiab Oraste.

Danjuk nendib, et isegi kui igas vallas on vaid kaks mahajäetud hoonet, siis teeb see terve Eesti peale kokku 400. Tema sõnul on see väga tagasihoidlik hinnang, sest omavalitsustele kuuluvate hoonete kõrval on palju neid maju, mis kuuluvad eraomanikele.

Just nendega on Danjuki sõnul suur häda, sest omanikud ei taha oma kinnisvara lammutada, kuid korda ka ei jaksa teha. Ainuüksi Koigi vallas on selliseid maju kuus.

"Olen mitme vallavanemaga küsimust arutanud ja kõik on lubanud minuga aktiivselt koostööd teha, kuni hoonete sundvõõrandamisteni välja. Praegu lammutatavad majad on juba mitu korda põlenud, ja mine tea, mida seal veel kõike lisaks joomisele tehakse. Ei saa aru, miks sääraseid maju pole suuremas mahus juba varem üritatud lahti võtta," ütleb Danjuk.

Lammutusettevõtja kasvas üles Järvamaal Väätsal täpselt sellises majas, nagu ta praegu Sõrandus lammutab. Vähimagi südametunnistuse piinata võtaks ta lahti ka oma lapsepõlvekodu ja viiks materjali Soome.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee