Hardo Aasmäe: 2 miljardit eurot kirjutame korstnasse ja seda me enam ei näe (23)

Teet Teder 27. september 2011 06:58
Majandusgeograafi Hardo Aasmäe sõnul näeme Euroopa stabiilsusfondi makstavat raha nagu oma kõrvu – tagasi me seda ei saa ja jutt, et sellega päästame Kreekat, on jama.

«Kreeka ei huvita Euroopat tervikuna. See on teatud mõttes poliitiline silmakirjalikkus, kuid peamine probleem on selles, kuidas päästa Prantsuse ja Saksa panku, kes pärast seda, kui Kreeka läks üle eurole, asusid agressiivselt sinna laenama ja nüüd on olukord, et nad ei saa oma laene kätte,» selgitab Aasmäe.

Ilma stabiilsusfondita lähevad pangad kolinal põhja. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ei saa enne valimisi endale niisugust olukorda lubada. «Prantsuse võimud ei saa öelda oma rahvale, et meie pangad läksid ahneks Kreekasse laenamisel ja tõmbame nüüd püksirihmad koomale ja päästame oma pangad ära. Prantslased on ju kohe tänaval, autod on kummuli ja politseijaoskonnad hakkavad põlema,» ütleb Aasmäe, et räägitakse üldisest huvist, aga tegelikult ei ole Eestil võita mitte midagi.

«Kreeklased kõiki võlgu tagasi ei maksa ja see tähendab seda, et meie oleme osaliselt sunnitud maksma. Nende rahandusminister Evangelos Venizelos ütles ise, et kreeklaste üks avalik plaan on kontrollitud pankrot, kus kreeklased loobuvad 50% laenude tagasimaksmisest,» vahendab Aasmäe. «Praegu mässavad Kreekas vasakpoolse partei poolehoidjad ehk võimuloleva partei valijad. See ei saa lõputult kesta. Nüüd on kaks võimalust: kas tulevad erakorralised valimised ja võidab opositsioon, kes samamoodi võltsis raamatupidamist (Kreekas on jõutud isegi selleni, et PRIA toetuse saamiseks on avastatud papist oliivipuu salusid, et satelliitidelt oleks näha) või moodustatakse rahvus-

liku ühtsuse valitsus, kes ühendkooris räägiks, et me ei tule

sellest välja. Mõlemal puhul palutakse Euroopat, et kustutage vähemalt osa võlgadest ära, et elanikke rahustada.»

Veelgi enam, kui Euroopa jääb jäigaks, siis tulevad Aasmäe sõnul ameeriklased, kes ütlevad, et NATO lõunatiiba me ei saa niimoodi nõrgendada. «Türgi juba pinguldab seal muskleid, küll Iisraeli suunal, aga alaline vastasseis Kreekaga on tundlik.»

Aasmäele jääb arusaamatuks, miks Eesti valitsus on nõus kinni maksma kreeklaste majanduse, aga miljardit krooni VEB fondi sertifikaatide omanikele (Eesti ettevõtted, kelle varad iseseisvumisel Vene panka jäid) ei maksta. «See mõjub masendavalt. Eesti inimestel hakkab tekkima tunne, et kärped ja enesepiirangud on sõelaga vee kandmine.»