TUUKER VETTE: Töö jahi vee peal püsimise kindlustamiseks võttis terve päeva. Õhtuks oli vigastatud jaht sadamasse viidud.
Sven Harjo 26. september 2011 06:59
Rendijaht trööpamiseks?

"Jaht kaotas juhitavuse ja hakkas triivima ning umbes mõne minutiga olime juba kivide vahel kinni," kirjeldab laupäeva öösel Tallinna lahel Paljassaare otsas karile sõitnud jahilt pääsenud reisija.

"Kapten proovis külgvindi abil kividest hoiduda, kuid sellest polnud abi. Siis nägime kive väga lähedal ja muud polnud teha kui tõmbasime foka pooleldi üles, tänu sellele saime suurematest kividest mööda," kirjeldab Margus (27) Emily viimaseid minuteid pärast juhitavuse kaotamist ja enne lõplikku karilesõitu pühapäeval kella 1 paiku.

Marguse sõnul käis kinnijäämine suure pauguga. "Hea, et merre ei lennanud ja jalule jäime." Päästjad jõudsid tema sõnul Paljassaare otsa umbes tunniga. "Kutsusime nad telefoniga, jahi sisse raadiot kasutama ei julgenud minna, sest kohe kõrval oli suur kivi ja kartsime, et kui lööb lainega selle otsa, siis on keres auk."

Jahikapten Mart Saarso ei hoia Tallinna lahel karile sõitmist kommenteerides irooniat tagasi. Tema sõnul on lahel kõik tehnilised võimalused vältimaks õnnetust, ja kui karile sõitmisest siiski ei suudetud hoiduda, on see puhtalt kapteni viga. "Kivide otsa sõitmist välditakse nii, et sõidetakse kaardi järgi ja hoitakse ohutut kaugust. Sellised asjad juhtuvad siis, kui kapten on ikka täiesti hoolimatu."

"Kui alus kaotab mingil põhjusel roolilehe, siis esimene liigutus on – purjed alla ja ankur vette," sõnab Saarso. "Tallinna lahes kividesse sõita pole lihtsalt võimalik, kui kapten on vähegi mereharidust saanud." Ka Paljassaarde jahi päästetöid jälgima tulnud spetsialistid viitavad õnnetuse põhjustest rääkides mitu korda navigeerimisvigadele, märkides, et Emily on ka varem roolilehest ilma jäänud.

Jahilt pääsenud Marguse sõnul tuli neljast mehest ja kahest naisest koosnev seltskond Naissaarelt, kus pooled olid veidi napsi võtnud. "Napsitamise ja merelemineku vahele jäi mitu tundi, ei saa öelda, et oleks purjus oldud." Mees räägib, et jaht sai renditud tutvuse kaudu. "Olin sama kapteniga varemgi sõitnud ja teadsin teda, minu meelest oli täitsa vilunud sell. Peale kapteni olin laevas ainult mina, kes teda kuidagi abistada oskas, sest olen üsna palju merel käinud."

Margus ei taha kellelegi etteheiteid teha. "Kui, siis ainult meie pääste võimekusele, see on ikka täielik naljanumber," sõnab mees ja lisab, et palju ei puudunud, et päästjad oleks ise uppunud. Paar purjetamise ja rendialustega lähedalt kokku puutunud meest peavad üheks võimalikuks jahi juhitavuse kaotamise põhjuseks Emily tehnilist seisukorda. "Rendijahte võetakse kui raha teenimise masinaid, mis ongi trööpamiseks mõeldud," räägib anonüümsust sooviv hobipurjetaja. "Selles pole midagi ilusat.

Tehnilise korrasoleku eest hoolitsetakse minimaalselt. Saarte vahel liikumiseks ja lahel napsi võtmiseks nad hädapärast kõlbavad, ei enamat," räägib mees, kelle kinnitusel pole enamikul rendialuste kaptenitel ka mingit arvestatavat kvalifikatsiooni ja tavaliselt on sellises jahis kapten üksi. "Harva, kui jahis on kaks oskajat meest."

Ka Saarso hinnangul on Eestis väikelaevajuhtide väljaõpe lubamatult madalal tasemel. "Inimesed tänavalt saavad portsu teooriat. Kogu praktika seisneb sellest, et nad viiakse korraks kummipaadiga sadamabasseini sõitma. See pole väljaõpe."

Nähtavatest vigastustest on Emily vasak parras saanud allpool veeliini kõvasti kraapida, kiilu juurest tuli vett sisse. Jahi pilsipump ei jõudnud kõike sisse tulevat vett välja pumbata ja alusele pandi lisapump.

Viimsi vabatahtliku merepääste ühingu mehed said lekkiva ja õhkpatjadega toestatud Emily eile pärastlõunal kivide vahelt lahti. "Meid aitas suure reisilaeva tekitatud laine," räägib ühingu juht Jako Vernik, kelles sõnul pidas aluse kere tuule käes ja kivide vahel üllatavalt hästi vastu.

Kahe kaatri abil pukseeriti alus Noblessleri sadamasse. "Pukseerimisele kulus umbes 45 minutit, ettevalmistustööd võtsid peaaegu terve tööpäeva," räägib Vernik. Kõigi tööde maksumusest ta rääkida ei soovinud. "Odav see pole, otsesed kulud on muidugi meeste tööaeg ja kütus," räägib Vernik. "Oluline, et saime jahi ühes tükis kätte. Veidi veel lainete käes kivide vahel ning siis oleks sealt märksa vähem võtta olnud."

Emily on 2004. aastal valminud, üle kümne tonni kaaluv ja 44 jala pikkune avamerejaht.

Paat muutus juhitamatuks

Eile öösel hakkas Tallinna lahel Aegnast läänes laevateele kanduma mootorpaat. Alusel oli tekkinud roolirike, mis muutis paadi juhitamatuks. Lootsikaater pukseeriti koos pardal olnud kahe inimesega Vanasadamasse.

Samal õhtul teatas Pirita sadamasse sisse sõitnud purjeka kapten, et laeval on tekkinud mootoririke. Piirivalve mootorpaadi saatel õnnestus alusel purjede abil ise sadamasse jõuda.