Kommentaar

Röövel päästis röövli käest  (1)

Peeter Espak, teoloogiadoktor ja assürioloog, korp! Sakala , 22. september 2011, 07:08
Teoloogiadoktor Peeter Espak selgitab, miks tähistab Eesti Korporatsioonide Liit juba viiendat korda vastupanuvõitluse päeva.

Üks esimesi kirjandusteoseid maailmas, mis jutustab iseseisvuse kaotanud rahva tunnetest, on Sumeri kuninga Utuhegali ajalookroonika (u 2120 eKr), mis kirja pandud pärast lahingu võitu metsikute rändrahvaste gutilaste üle. Teksti algul kirjeldatakse, millist õudu tekitas sumerlastes võõra võimu alla jäämine ja iseseisvuse kaotamine: «Gutium, salvav madu, kes tõstis käe jumalate tahte vastu, kes viis kuningavõimu ära võõrale maale, kes täitis Sumeri viletsusega, kes lahutas üksteisest kaasad, kes võttis ära lapsed nende vanematelt, kes tegi kuriteod ja vägivalla kogu maal reegliks».

Oluline oli sümboolne vastuhakk

II maailmasõjas Eestiga toimunut on sündmuste ohvriks langenud inimesed tihti kirjeldanud täpselt samasuguse rõhuasetuse ja meelestatusega. Eestlane ei nuta ju taga kaotsiläinud aktsiaid ega aidas olnud singikäntsakaid, vaid tajub eelkõige, et toimunu eiras nii tõde, õigust kui ka õiglust – kõike seda, mida 4000 aastat tagasi kutsutigi jumalate tahteks. Igatseti tagasi omaenda valitsust ja riigimehi.

Ükskõik kui ebaseaduslikult saavutatas Päts võimu või kui korrumpeerunud olid ka meie poliitikud 30ndatel, olid nad siiski meie ja mitte mõne teise riigi juhid. Samamoodi on inimeste meenutustes esikohal üksteisest lahutatud abikaasad, sõjakeerises hukkunud lapsed ja sugulased ning inimsusevastased kuriteod, mida võõrvõim süstemaatilist programmi järgides eesti rahva ja kultuuri hävitamiseks ellu viis.

Tihti kuuleme arvamusavaldusi, et Eesti olevat juba 1940. aastal astunud Nõukogude Liitu ja seetõttu ei saanud ka Jüri Uluotsa (peaminister presidendi ülesannetes) poolt septembris 1944 ellu kutsutud Otto Tiefi valitsus olla seadusliku Eesti riigivõimu esindaja. Siinkohal unustatakse, et nõukogude rahvaste perega liitumine toimus sunniviisil – see oli Moskvast suunatud riigipööre.

On tõsi, et nii Päts kui ka Laidoner käitusid välisriigi survele alistudes kuritegelikult, kuid see ei tähenda, nagu ei oleks Eestis läbi viidud ebaseaduslikku võõrvõimu poolt juhitud riigipööret. Kui keegi sellele vastu vaidleb, võiks endalt küsida, kas näiteks notari kabinetis relva ähvardusel sõlmitud talu kinkeleping ikka on seaduslik. Surma kartuses dokumentidele allakirjutamine võib olla küll moraalselt vale – õige oleks vähemalt proovida vastu hakata –, kuid see ei muuda fakti, et tehing oli sõlmitud vägivallaga ähvardades ja seega õigustühine.

On ilmselge, et 1944. aastal ellu kutsutud Otto Tiefi valitsus oli seaduslik ja Eesti vabariigi järjepidevust esindav valitsus. Seda mõistsid väga hästi nii eesti inimesed kohapeal kui ka pealetungiv Nõukogude võim. Peale selle oli see valitsus ka sõjajalal Eestit okupeerivate Saksa vägedega ning täiesti arusaamatud on väited, nagu oleks tegu olnud saksameelse valitsusega. Ka tollase Eesti valitsuse liikmed, uus sõjavägede ülemjuhataja, kindralmajor Jaan Maide, nagu ka admiral Johan Pitka, said aru sellest, et sõjaliselt ei ole võimalik edu saavutada. Oluline oli aga sümboolne vastuhakk, mille kaudu suudeti tagada Eesti vabariigi edasikestmine inimeste mõtetes ja ka rahvusvahelise õiguse plaanis.

Liialt tihti süüdistatakse Eesti vallutamises 1944. aastal vene rahvast. Unustatakse aga, et kommunistlikud kurjategijad ei omanud ei kodumaad, rahvust ega põhimõtteid. Lenini, Stalini või Trotski sugustele oli eelkõige oluline isiklik võim ja selle kaudu saavutatav füüsiline heaolu. Kui sellisesse seltskonda vahel harva eksis ka mõni tõepoolest sotsiaalse õigluse ideaalidesse ja kommunismi uskuv intelligent, likvideerisid säärase inimese kurjategijad väga kiiresti. Samal ajal, kui nomenklatuur ja repressiivorganite kaastöötajad õgisid oma orgiatel ja parteipidudel kalamarja, suitsuvorsti ja rüüpasid peale Prantsuse konjakit, sõi tavaline inimene läbi raskuste hangitud vorsti ja omakasvatud köögivilju. Ning pole vahet, oli ta eestlane või venelane. Samasugune saatus nagu meid 1940ndatel, tabas palju hullemini aastal 1917. aastal vene rahvast. Nad sattusid organiseeritud kuritegeliku jõugu võimusesse ja ajapikku kujunes sellest raskesti väljaravitav Stockholmi sündroom, millest ülesaamiseks on vaja lihtsalt aega.

Võita saab ka 67 aastat hiljem

Meenutamaks seda, et septembris 1944 vallutasid stalinistid iseseisva Eesti riigi, mis käputäie viletsasti relvastatud võitlejatega suutis paar päeva vastu panna tolle aja maailma suurimale armeele, on tudengikorporatsioone koondava Eesti Korporatsioonide Liidu poolt ellu kutsutud 22. septembri vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päev. See, et mälestuspäev toimub vabas Eestis, Vabaduse väljakul ja Vabadussõja võidusamba jalamil, näitab, et stalinistide poolt 1945 hukatud Eesti sõjavägede ülemjuhataja, kindralmajor Jaan Maide ja kogu tollane Eesti valitsus võitsid sõja – kuigi 50 aastat hiljem ja pärast oma surma.

Niisiis ei meenuta üliõpilaskorporatsioonid oma vilistlaste Jüri Uluotsa, Otto Tiefi (korp! Rotalia), Karl Talpaku, Villem Saarseni (korp! Sakala) ja paljude teiste tollaste riigijuhtide ja sõjaväelaste kaotust lahingus septembris 1944, vaid eelkõige nende meeste ja kogu eesti rahva võitu sõjas.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee