Eesti uudised

ANALÜÜS: NATO-l pole erilisi võimalusi Baltimaade kaitsmiseks (45)

Toimetas Sander Silm, 21. september 2011, 10:02
Venemaa on seadnud armee moderniseerimise üheks oma prioriteediks. AP/Scanpix
Soome militaaranalüütikute äsjasest uurimusest selgub, et Venemaa rünnaku puhul saavad Baltimaad loota vaid iseendale, sest NATO käed jäävad Baltimaade aitamiseks ilmselgelt lühikeseks.

Soome Riigikaitse Kõrgkoolis valminud raportis analüüsiti põhjalikult arenguid Venemaa relvajõududes ning vaadeldi, millised võimalused oleks Soomel ja Baltimaadel relvastatud vastupanuks Venemaa agressiooni puhul.

Samal teemal

Uusi Suomi refereeritud raporti kohaselt ei saa Venemaa relvajõududest enam rääkida kui jalaväel põhinevast massiarmeest, vaid tegemist on kaasaegse, kiiresti reageeriva relvajõuga.

Analüüsides Venemaa kaitsejõudude, eriti just riigi lääneosas dislotseeruvate väeosade relvastust ja õppuste stsenaariumeid on Soome analüütikud välja töötanud tõenäolised mudelid, mil moel Venemaa võimaliku agressiooni läbi viib.

Võimaliku rünnaku korral saadab Venemaa konfliktikoldesse rünnakuvalmiduses üksused, kes vallutavad strateegiliselt tähtsad kohad. Mingit pikka rindejoont, nagu oli Soomes näiteks Talvesõja ajal, enam ei tule. Kõigele lisaks on Venemaal läbiviidavad manöövrid näidanud, et Venemaa ei kohku rünnaku puhul tagasi ka taktikalise tuumarelva kasutamisest.

Lääne-Euroopas julgeolekuvaakum

Analüüsi kohaselt on Lääne-Euroopa kaitsejõud, kui Suurbritannia välja arvata, väga nutuses seisus ja Euroopas pole reaalset jõudu, mis oleks suuteline vastu hakkama Venemaa võimalikule agressioonile. Sisuliselt valitseb Euroopas militaarse võimu vaakum, kuna USA on oma väed Euroopast välja viinud, kuid Euroopa riikide kaitseväed on nõrgad ja tegelevad peaasjalikult vaid kriisireguleerimisega piiri taga.

Venemaa investeerib samal ajal aga kuni 2020 aastani oma sõjaväe moderniseerimiseks 500 miljardit eurot.

"Vene armee pole enam massidel põhinev armee, neil on tipptehnoloogiat kasutavad kiirreageerimisjõud," rääkis üks analüüsi autoreid, Soome Riigikaitse Kõrgkooli dotsent Stefan Forss.

Soomet teebki murelikuks seega asjaolu, et Venemaa lääne sõjaväeringkonna raskuskese on liikunud loodesse ehk siis Soome suunas

Nii mehitas Venemaa eelmisel aastal Peterburgi lähedale motoriseeritud jalaväebrigaadi ning seal asuvasse suurtükibrigaadi osteti raketisüsteem Isaknder-M, mis on suuteline katma kogu Soome territooriumi.

Samuti rajab Venemaa Peterburgi ja Suursaare lähedale radarijaamad ning Salla lähedale paigutatakse helikopteripolk

Venemaa ongi koondanud kolmandiku kogu oma sõjalisest jõust just Lääne sõjaväeringkonda ehk siis Moskva ja Peterburgi piirkonda ning Venemaa eesmärk on luua Euroopa piirile täismõõdulist sõda suutev pidada armeegrupp, mille reageerimisvalmidus oleks üks tund.

Reservarmeele baseeruvas Soome kaitseväes pole aga uuringu kohaselt reaalset jõudu, mis suudaks kiirelt vastata rünnakule, kuna Soome armee ülesehitus meenutab pigem koolituskeskust, mille eesmärk on õpetada tulevasi reservväelasi.

NATO ei suuda Baltimaadele appi tulla?

Raport on ka üsna pessimistlik NATO võimekuse kohta aidata Venemaa rünnaku puhul Balti riike. Nimelt on Venemaa paigaldanud Kaliningradi oblastisse seni vaid Moskvat kaitsnud õhutõrjeraketid S-400, mis võivad kanda ka tuumalõhkepäid.

Kuna S-400 abil suudab Venemaa täielikult sulgeda Läänemere kohal oleva õhuruumi, siis on raporti koostajate sõnul küsitav, kuid ja kas NATO on suuteline üldse Baltimaid kaitsma.

Samuti viitavad soomlased Rootsi sõjaväeakadeemia poolt koostatud analüüsile, mille kohaselt ei reageeri NATO Venemaa ja Baltimaade sõjalise konflikti puhul piisavalt kiiresti.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee