Eesti uudised

Saarlased, olete ikka kindlad, et hundid on lammaste murdmise taga? (10)

Toimetas Kaspar Käänik, 16. september 2011, 18:52
 SXC
13. septembri seisuga on keskkonnaametile teatatud kokku 508-st Eestis murtud lambast. See arv on samas suurusjärgus eelmistel aastatel huntide poolt murtud lammaste arvuga ja seetõttu ei pea Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) põhjendatuks nädalavahetusel Saaremaal plaanitavat suurjahti huntidele.

ELL-i juhi Heiki Valneri sõnul pole antud juhul tõsikindlalt tuvastatud, et Saaremaal toimunud lammaste murdmiste taga on hundid. Ka pole selge asjaolu, kas kõikidel juhtumitel oli loomapidaja rakendanud oma loomade kaitseks metsloomade eeldatava ründe eest sobivaid ja kohaseid kaitseabinõusid.

Samal teemal

Jahimeeste selle aasta märtsikuu loendusandmetel elab Saaremaal kaks-kolm hunti, mis ei anna vähimatki põhjust suurjahi korraldamiseks. Liidu hinnagul on pahatihti koduloomadele korraldatud rünnete taga hoopis koerad ja ilma kindlate tõenditeta huntide hävitama asumine oleks lühinägelik ja vastutustundetu.

Maailmas on hunt valdavalt looduskaitse all olev liik ja vastavalt Berni konventsiooni II lisale on ta range kaitse all. Samuti kaitsevad hunte Euroopa komisjoni elupaiga direktiivi II ja IV klausli lisasätted. Vaatamata asjaolule, et Eestil on mõlema Euroopa õigusakti lisa suhtes erand, peaks huntide suhtes plaanitavate äärmuslike meetmete rakendamise vajadus olema tõsikindlalt tõestatud ning põhjendatud. Näiteks on Euroopa Komisjon arvustanud teravalt Rootsi hundipoliitikat ning trahviähvardusel keelas Rootsi valitsus selleks talveks hundijahi. ELL peab võimalikuks, et samad arengud korduvad ka Eestis kui pelgalt emotsioonidest lähtuvalt asutakse hunte hävitama.

Liit peab vajalikuks rõhutada, et loomapidaja kohustus on rakendada oma vara ja loomade kaitseks kõiki abinõusid eeldatavate kiskjate rünnakute vastu. Kaitseabinõude rakendamata jätmisel ei ole õigust kiskjat surmata ega saada luba tema surmamiseks. Kui loomade piirdeaia seisukord ei taga piisavat kaitset loomadele, siis tuleks esmalt tähelepanu pöörata aedikute olukorrale ning vajadusel teostada parandus- ja renoveerimistöid. Lisaks korralikule aedikule hoiab kiskjaid eemal ka karjuste ja valvekoerte kasutamine, kariloomade ööseks lauta ajamine või karjamaade vahetus.

"Plaanitava suurjahiga võidakse hävitada kogu saarel olev hundipopulatsioon ja see on lubamatu. Praegustele ebapiisavatele uurimisandmetele toetudes võib Saaremaa lammaste murdmise taga olla täiesti vabalt ka hiljuti Suurbritannias invasiooni korraldanud lihasööjad lepatriinud või naabersaarelt kohale ujunud näljane hiidlane," ütles Valner ning lisas, et hunt on Eesti põlislooduse lahutamatu osa ning me peame tema säilimise üle meie metsades olema ainult uhked.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee