Eesti uudised

Küttepuu hind teeb rekordeid (58)

Tiit Tamberg, 15. august 2011, 06:58
HAKKEPUIT ELEKTRIJAAMAS: Küttepuude müüjate sõnul lööb hakkepuit küttepuude hinna kõrgeks, sest elektrijaamad pakuvad puiduhakke eest kõrgemat hinda, kui tavainimene on suuteline maksma saetud ja lõhutud küttepuude eest. Kurblooliseks teeb asja see, et elektrijaam võibki vabalt paremat hinda pakkuda, sest klient maksab selle taastuv energia eest kõrget hinda tasudes kinni.
Küttepuude hind on võrreldes eelmise aastaga tõusnud pea poole võrra, küttepuude müüjad süüdistavad elektritootjaid puude kokkuostmises ja hinna kergitamises. Puiduküttega elektrijaamad enda süüd puidu hinna tõusus ei näe.

Veel eelmisel aastal võis ühe ruumi küttepuid kätte saada 450 krooni, ehk 29 euro eest, sel suvel tuleb talvepuude varumiseks aga maksta ühe ruumi eest juba 50 eurot ehk 780 krooni. Need, kellel kulus eelmisel talvel näiteks 10 ruumi puude ostmiseks 4500 krooni, ehk 290 eurot, peavad eeloleva talve üleelamiseks puude eest välja käima 500 eurot ehk 7830 krooni.

Küttepuid müüvate kaupmeeste sõnul on nii suur hinnatõus tingitud sellest, et elektrijaamad ostavad elektri tootmiseks suurtes kogustes puitu kokku ja küttepuude turg on tänu sellele tühjaks ostetud.

"Kui maikuus müüsin 40 euroga [küttepuu ruumimeeter], siis praegu müün 50 euroga. Kümme eurot on tõusnud kahe kuuga," räägib 18 aastat küttepuu äriga tegelnud mees. Tema süüdistab hinnatõusus otseselt Eesti Energiat, mis kasutab liiga palju head puitu ära elektri tootmisel: "Üks hea näide on see, kui sõita Võru poolt Narva poole, tee äärest võttis riigimetsamajand maha suured männid, mis olid ümbermõõdult kolm-neli meetrit. Ühe inimpõlve palgid, mis läksid otse elektrijaama." Tema sõnul tehti nendest mändidest hakkepuit, kuigi oleks võinud teha ka küttepuid või kas või mööblit.

Mehe sõnade kohaselt ei saa tavaline küttepuude müüja enam puid kätte, sest elektrifirmad ostavad talumeestelt puud kallimat hinda pakkudes ära: " Mu tuttav talumees, kes on mulle aastaid puid teinud, ei taha enam puid teha. Ütleb, et ta võtab puud jala pealt maha ja nad sõidavad talle sõna otseses mõttes metsa sisse suurte rekkadega ja viiakse minema ja makstakse raha. Tal ei ole mõtet saagida-lõhkuda enam."

Metsamaterjali varumise ja puidutöötlemisega tegeleva osaühingu Forestry juhatuse liige Ain Meister näeb samuti probleemi selles, et jõujaamad tarbivad palju puitu ja puiduturg on tänu sellele kahanenud. Tema hinnangul on võrreldes eelmise aastaga tooraine kogus vähenenud umbes 30% ja see võib küttepuude ostjatele valusalt mõjuda.

"Kindlasti mõjub see eratarbijale, kes ostavad puid selleks, et ahju kütta. Neid inimesi mõjutab kõige rohkem, kuna hind on oluliselt kõrgem ja toorainet on turult raske hankida," ütles Meister. Ta tõi välja ka selle, et kaudselt peab tarbija maksma veel, sest lisaks kallimale küttepuule tuleb kinni maksta ka elektrifirmale taastuvenergia maks.

Meistri sõnul tõusis tema ettevõttes puu hind umbes 20%. Ka populaarsem ahjupuu, lepp, tegi läbi märgatava hinnatõusu: "Üks ruum [maksis] kuskil 35 eurot eelmine aasta ja praegu on 43 eurot," sõnas ta. Meister sõnas, et põhisüüdlane on ikkagi Eesti Energia: "Seda mõjutab ikka Eesti Energia ja see mõjutab konkreetselt kolmemeetriste lepapuu, haavapuu ja kuusemetsapuude hinda," ütles ta. Ka tema viitab, et suured viiakse jõujaama ja lastakse läbi hakkimismasina.

Lääne-Virumaal Väike-Maarjas asuva ja hakkepuiduga tegeleva OÜ Reinpauli tegevdirektori Paul Tiisleri sõnade kohaselt toob elektrijaamade puitjäätmete kokkuostmine inimestele ka kasu: "Me saame müüa neile kõik need raiejäätmed, mida siinkandis enne ei olnud võimalik müüa," sõnas ta.

Elektrifirmad: meie turgu tühjaks ei tee!

Tiisler ütles, et tänu sellele, et ta saab nüüd jäätmed maha müüa, saab lisaraha investeerida kogukonna elu parandamiseks: "Me oleme palju inimesi juba Narvast ja Kohtla-Järvelt tööle võtnud ning oleme sotsiaalset poolt rahaliselt väga palju toetanud." Tiisleri sõnul aitab müügist saadud tulu luua uusi töökohti ning lisada maaellu uusi väärtusi.

Võrreldes eelmise aastaga, on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) müüdava küttepuu hind ühe ruumi eest tõusnud 21.40 eurolt 24.29 eurole. Ka hakkepuidu hind kuupmeetri eest on tõusnud 36.18 eurolt 44.06 eurole. RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja

Mari-Liis Kitter sõnul müüsid nad elektrijaamadele eelmine aasta 260 000 kuupmeetrit hakkepuitu ja sellel aastal on müüdud 150 000 kuupmeetrit. Küttepuid Kitteri sõnul elektrijaamadele ei müüdud.

Eestis toodavad puidust elektrit neli elektrijaama: Narva elektrijaam, Väo elektrijaam ja Fortumi Pärnu ja Tartu jaamad.

Eesti Energia Narva Elektrijaamade juht Tõnu Aas ütles, et väited, nagu mõjutaks Narva elektrijaamad puidu hinda, ei vasta tõele. Tema sõnul kasutatakse hakkepuitu vaid Balti Elektrijaama koostootmisplokis, kus kasutatakse umbes 240 000 kuupmeetrit puitu aastas ja Aasa väitel on see kolm protsenti Eesti puiduturus: " On ilmne, et kolmeprotsendilise turuosaga ettevõte ei saa olla puiduturul hinnategija. Oleme küll Eesti suurim elektritootja, kuid puiduturul on Narva elektrijaamad marginaalne tegija. Kolmeprotsendilise turuosaga ettevõtte süüdistamine hinnatõusus on avalikkuse eksitamine," sõnas ta.

Aasa tõi välja ka põhjuse, miks tema arvates puidu hinnad kerkivad: "Küttepuidu hinda kergitas kõige rohkem välisnõudluse lisandumine, millega kohalikul turul tegutsevad ettevõtted peavad paratamatult arvestama. Elame ju vaba turumajanduse tingimustes.

Eesti puiduturg moodustab vaid ca 1–2 protsenti Läänemere äärsest ühisest puiduturust, kus kujunebki tegelik puidu hind. Möödunud aastal läks ekspordiks ca 2,2 miljonit kuupmeetrit puitu ehk rohkem kui üheksa korda rohkem kui kasutame Balti Elektrijaama koostootmisplokis.

Puidu hinda kergitasid 2010 ja 2011 pikad ja külmad talved, samuti on majanduskriisi ajal madalseisu saavutanud toorainete hinnad viimastel kuudel kõikjal kasvanud. Eesti ja puiduturg ei saa siin olla erand."

Aasa sõnul kasutavad nad elektrijaamas seda puitu, mida mujal enam kasutada ei saa.

Enim kasutab elektrijaamades puitu Fortum – aastas 430 000 kuupmeetrit. Fortumi juhatuse esimees Margo Külaots ütles, et neil ostetakse suur kogus küttematerjali välismaalt sisse. Külaots lisas, et pool kasutatavast kogusest on raiejäätmed, mida mujal kasutada ei saa.

Puu hinna tõus toob kaasa ka grillsöe kallinemise

Kui küttepuud jätkavad kallinemist, tõuseb ka grillsöe hind.

Kõige rohkem mõjutab grillsöe hinda puidu saadavus, sõnab üks tootjatest, Rainer Rebane: "Meie ostame suurema osa materjalist RMK oksjonilt ja kuna oksjonitingimused on muutunud, siis tänu sellele me ei olegi materjali saanud, sest hind on kõrgeks aetud," nendib ta. Tema sõnul läheb RMK puit enamjaolt otse katlamajja.

Ta ütles, et tänu suurtele ostjatele mõjutab see tema ettevõtet halvasti ja praegu tuleb turukonkurentsis karmi võitlust taluda: "Lihtsalt küsimus on ajas, et kui palju võtab aega, et see asi ära lõpetada üldse, kui niimoodi edasi läheb," nentis ta.

Tema näeb küttepuude hinnatõusus süüd riigil: "Kui eelnevalt käisid [oksjonitel] täiendavad läbirääkimised ja RMK üritas olla kõigi vastu sõbralik ja kõigile midagi pakkuda, siis nüüd ta seda ei tee."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee