Foto: Tairo Lutter
Tiina Kaukvere 12. august 2011 07:01
Eestis võib olla terve suure linna täis lapsi, kes kannatavad suvel tühja kõhu ja vanemate hoolimatuse käes. Lastekaitsetöötajad mõlgutavad muremõtteid, et kui midagi ei muutu ja abi puudustkannatavate lasteni ei jõua, võivad neist kasvada heidikud.

Töötu Irina oli eile oma kolmanda klassi lõpetanud tütre Aleksandraga Tallinnas Lasnamäe noortekeskuses lastele pakutavat tasuta borši söömas. "See võimalus on meie jaoks väga oluline. Väga hea, et siin söömas saab käia," kinnitab Irina, kes elab tütrega ühetoalises korteris ja peab läbi ajama vaid toimetulekutoetusega. Ta on pidanud kulleriametit firmas, mis läks hiljuti pankrotti. Kui lastest üle jääb ja teda ka lauda kutsutakse, ei pelga Irina minna. Laste vahele ta supikaussi haarama ei lähe.

Suvel, kui koolid on kinni, jagab Nõmme Lastekaitse Liit lastele Tallinnas, Sillamäel ja Narvas argipäeviti tasuta sooja toitu. "Nädalavahetusel teen kodus ise midagi, nagu ikka... Näiteks suppi või pliine," ütleb Irina, et hoolimata vaesusest, tema laps söögita ja vanemliku hooleta ei jää.

MTÜ Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm spekuleerib – Eestis võib olla enam kui 30 000 last, kes ei saa suvel piisavalt sooja toitu ega vanemate hoolt. "Need on lapsed, kes vajaksid eeldatavasti omavalitsuse ja riigi tuge," ütleb Tamm. Oma väite toetuseks soovitab ta tutvuda dokumentidega, mis aga annavad hoopis teistsuguseid numbreid.

Riik ei taha varjatud vaesusest midagi teada

Nõmme Lastekaitse Liidu juhatuse liige Kärt Mere sõnul aga võib Tamme pakutud arv olla vägagi tõenäoline. Juba keskmise palga suurus näitab vaesuse ilminguid, mistõttu ei pea Mere sõnul vaene inimene üldse selline olema, kes tööl ei käi.

"Eestis ei tunnistata probleemi olemust, ei uurita," muretseb Mere, kelle sõnul ei taheta midagi teada ka varjatud vaesusest.

Suvesupi jagamist koordineeriv Anu Toodu ütleb, et Tallinnas käib sooja toitu söömas iga päev sadakond inimest, Narvas 150, Sillamäel 60.

Nõmmekad on korraldanud ka suviseid lastelaagreid. "80 protsenti lastest räägib, et keedetakse kodus potis makarone ja seda tohutut kogust süüakse nii kaua kui pott tühjaks saab, siis keedetakse järgmine," räägib Mere, kellega lapsed on jaganud ka võikamaid kogemusi.

"Lapsed on rääkinud, et söövad männikasvusid ja jänesekapsaid. Sibavad metsa all ringi, et kõht on tühi – korjavad marju ja muud sellist. Vahel on tulnud minna tühja kõhuga magama. Suure pere laps ütleb, et kui koju jõudsin, siis olid teised juba kõik ära söönud. See tekitab minus jõuetut raevu, sest laps ei suuda oma olukorra suhtes midagi ette võtta," räägib Mere, kes ei pea liialduseks ka seda, et mõnel lapsel tõesti on tulnud puulehtedest toituda.

Lisaks jagavad Nõmme lastekaitsjad kõige suuremat puudust kannatavatele peredele kolm korda kuus toidupakke. "See, mitme lapseni me jõudnud oleme, need arvud on hirmuäratavalt suured," kinnitab Mere, et 110 perele jagatakse abipakke, kuid lapsi on mõnes peres seitse. "Vajadus oleks suurem," ütleb Mere ning lisab, et tegeliku sihtgrupini ei ole jõutud – muukeelsed ja heitunud vajavad tagant utsitamist ja informeerimist. "Selleks, et utsitada neid peresid tagant, kui lapsed on väiksemad, peaks olema koostöö vanemaga. Kohalikud omavalitsused, inimesed puhkavad suvel, see oleks nende jaoks lisatöö," märgib Mere.

Alar Tamm tõdeb, et keskvõim on delegeerija ja raha andja. Omavalitsused vastutavad. "Omavalitsused on väga erineva võimekusega, see asi sinna sumbubki. Kui omavalitsused on nõrgad, siis abi ei jõua lasteni," tähendab Tamm.

Mere lisab, et kui omavalitsuses lastekaitsetöötajat pole veel koondatud, siis ta üldjuhul teab täpselt, mis olukorras mõni laps elab, aga laiutab käsi, kuna vahendeid napib, et aidata.

Viis senti võib saada otsustavaks

Tamme sõnul võiks vaesuse leevendamiseks praegusel kriisiajal olla kindel programm. Riik võiks korraldada toimetulekuraskustes perede laagreid või muid arendavaid tegevusi.

"Lastele peab andma tuge kasvamiseks läbi erinevate tegevuste," ütleb Tamm. Eesti Lastekaitse Liidu suvelaagris Remnikul puhkab täna 500 Ida-Virumaa last, selliseid toetust vajavaid kriisilapsi on aga tunduvalt rohkem.

Mere usub, et ka toimetuleku toetuse saamise korda tuleks korrigeerida. "Viis senti võib saada otsustavaks, kas saadakse toetust või mitte. Samuti see, et vanaema on teisest linnast lapselapsele sünnipäevaks 10 eurot saatnud. Ametnikud ei süvene perekonna tausta, vaatavad vaid pangakonto väljavõtet, et teil on piisavalt vahendeid äraelamiseks, te ei klassifitseeru ja punkt," kritiseerib Mere. Tema sõnul tuleks iga perekonnaga individuaalselt tegelda ning vaadata abivajajale, mitte paberile otsa.

"Sotsvaldkonnas tuleb prioriteedid paika seada. Pered vajavad tuge. Lapsed on meie tulevik, see on väga klišeelik aga see on kui pikaajaline investeering. Kes need lapsed muidu on kümne aasta pärast, kui neil pole olnud mingeid võimalusi lapsepõlves? Nende anded on jäänud välja arendamata. Neist ei kasva ju maksumaksjat, inimesi, keda me enda ümber näha tahtsime. Nad muutuvad ühiskonnale koormaks, ei ole korralikku haridust, töökohta, kinnistunud tunnet, nad on harjunud mõttega, et riik nagunii midagi ei tee. Sellest ringist tuleks välja murda," muretseb lastele suppi jagav Toodu.

Riik toetab igal aastal puudustkannatavate perede laste suvelaagreid sotsiaaltuusikute rahastamise näol. "Ühe lapse laagripäeva eest eraldatakse riigi poolt 9.91 eurot. Infot nende laste kohta, kellel on vajadus soodustuusiku järele, koguvad maavalitsused kohalikest omavalitsustest ning edastavad vastavad arvud Eesti Noorsootöö Keskusele. Soodustuusikuid eraldataksegi vastavalt nendele andmetele, mis saadakse maavalitsustest," ütleb Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu. Samuti panustab riik projektidesse läbi Hasartmängumaksu Nõukogu, sealhulgas näiteks Nõmme Lastekaitse Liidu "Suvesupi" projekti.

"Toimetulekuprobleemidega peresid sh abivajavate lastega peresid abistab kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja juhtumikorralduse põhimõttel ehk siis iga lapse ja pere juhtumiga tegeletakse vastavalt selle

pere vajadusele. Selliseid peresid, kes on hädas ning vajavad toimetulekuks kõrvalist abi, üldjuhul kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ka teab," kinnitab Tikerpuu, kes ei oska numbrit 30 000 kommenteerida.

Sotsiaalministeerium koordineerib "Laste ja perede arengukava 2012–2010" koostamist koos mitmete organisatsioonidega. "Arengukava raames nähakse ette laste ja perede heaolu suurendamiseks nii riiklike programmide arendamist kui ka kohalike omavalitsuste toetamist lastekaitsetöö korraldamisel. Igapäevane lastekaitsetöö peabki toimuma kohaliku omavalitsuse tasandil, sest sellisel moel on abi abivajajani kõige lähemal," usub aga Tikerpuu.