Eesti uudised

Angerjas kaob Eesti vetest (12)

Sander Salvet, 11. august 2011, 07:05
KADUMAS: Vanaisade ja vanaemade meenutused aegadest, mil võrgud kihasid angerjatest, kõlavad praegu uskumatuna.  Aldo Luud
"Oh, kadakaid! Oh, karjamaid! Ja pikki suitsuangerjaid!" laulis Eesti Raadio meeskvartett 1960. aastatel Saaremaast. Pool sajandit hiljem on saanud usjast kalast tõeline haruldus.

Saaremaa kalur puhkeb esimese hooga naerma, kui kuuleb rännuliste küsimust "Kust võiks saada angerjat?". Tüüpvastus "Hea, kui kuu jooksul kaks angerjatki mõrda kinni jääb." Ka Kuressaare turu kalamüüja kinnitab, et kohalikku angerjat neil pole. Delikatessiks peetavat kala ostetakse külmutatult Taanist ning suitsutatakse seejärel kohapeal.

Statistikaameti andmeil on viimase kümne aasta jooksul angerjapüük Eesti rannikuvetest vähenenud ligi kaheksa ja siseveekogudest peaaegu kolm korda. Möödunud aastal tõmmati merest välja 3,5 tonni angerjat, siseveekogudest 14,3 tonni.

Eesti mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa kinnitab, et angerja arvukus on vähenenud. "Põhjusi on mitu: angerjaid püütakse liiga palju ning mõju avaldavad ka kliimamuutused." Ta ütleb, et kohalike angerjavarude kokkukuivamine võib ühtlasi olla seotud muutustega Golfi hoovuse tugevuses ja suunas. Nimelt käivad angerjad kudemas teisel pool Atlandi ookeani Sargasso meres, kust hoovus kannab vastsed Euroopasse. Muutuste tõttu satub noori angerjaid rohkem lõunasse kui põhjapoolsetesse vetesse.

Lõviosa Eesti siseveekogudest püütud angerjatest pärineb Võrtsjärvest. Põhjused, miks seal angerjat vähemaks jääb, on teistsugused kui meres.

"Seda mõjutab Võrtsjärve 30aastane veetaseme kõikumise tsükkel. Viimastel aastatel on olnud kõrgveeperiood, mistõttu saadakse angerjat vähem kätte," sõnab maaülikooli limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.

Teise põhjusena viitab ta, et kui parematel aegadel lasti aastas järve miljon noort klaasangerjat, 1970–1980ndatel koguni kaks miljonit, siis praegu piirdutakse umbes 600 000 kalaga.

Kuid peale looduslike veekogude sirgub hulk noori kalu kasvandustes. Näiteks ASile Triton PR kuuluv angerjakasvandus müüb seda kala aastas umbes 80 tonni, millest 90% eksporditakse Hollandisse ja vaid 10% jõuab kohalikule turule.

Angerja tulevik on mereinstituudi vanemteaduri Vetemaa arvates pigem tume. "Selles osas on teadlased pessimistlikud, et tulevikus võiks angerjaid rohkem olla."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee