Eesti uudised

Kas järgmisel aastal päästjate read hõrenevad? (29)

Eiris Teeveere, 26. juuli 2011 07:04
PÄÄSTESÜSTEEM ON VALE: Võnnu komando pritsimehed Kalju Veider ja Margus Timoska leiavad, et järgmisel aastal tehtavad muudatused midagi paremaks ei tee. Foto: Aldo Luud
Kehva palka saavad päästjad rabavad enamasti kahe koha peal tööd teha – kes sõidab taksot, kes ehitab, kes juhib kiirabiautot, ja tagatipuks vasardab pidevalt peas kartus koondamise ees.

"Loomulikult töötatakse teistel kohtadel ka," ei tee Suure-Jaani päästekomando pealik Tauno Kais saladust, et enamikul päästjatest on töökohti rohkem kui üks. "Palk on selline nagu ta on. Pere on vaja üleval pidada."

Komando pealiku sõnul töötavad mehed vabal ajal peamiselt kiirabi autojuhtidena või parameedikutena, aga ka ehitusel. Lisaks peavad paljud talu ja toimetavad seal.

Et mitmel kohal töötamine päästetööde kvaliteeti mõjutaks, Kais ei usu. "Mina arvan, et mida suurem kogemustepagas ühel mehel on, seda parem, sest kunagi ei tea ju, mida uus juhtum endaga kaasa võib tuua." Näiteks selgitab ta, et ehitusel töötavad mehed tunnevad hästi hoone konstruktsioone, autojuhid on linnaga hästi tuttavad. "Selles suhtes on see isegi positiivne. Ma olen alati öelnud, et õige päästja on kui hunt kriimsilm üheksa ametiga."

Ka Võnnu komando pealik Andres Smirnov tõdeb, et nende komando meestest vähemalt pooltel on veel teinegi töökoht. "500eurose palga puhul polegi teist võimalust." Smirnovi sõnul on pritsimeestel ainult kaks ametit, mida nad töö kõrvalt teha oskavad: ehitus ja autojuhtimine. Samas leiab ta, et mitme koha peal rapsimine nii positiivne polegi. "See võib olla nii ja naa. Näiteks ehitusel on tööaeg piiramatu. Lõpetavad teab mis kell, et parem kopikas saada, ja siis tulevad väsinuna tööle. Suurt probleemi sellega aga siiski pole." Smirnovi väitel oli üleväsinud töötajatega rohkem muret ajal, kui vahetused olid veel 12tunnised.

Võnnu komandos töötavad pritsimehed Kalju Veider ja Margus Timoska ütlevad, et endal ja perel leiva laualhoidmiseks tehakse pidevalt juhutöid. "Entusiasm on ära tapetud. Sellise palgaga pole midagi ju peale hakata," räägivad nad. Meeste sõnul on päästesüsteem täis bürokraatiat ja kõiksugu spetsialiste liiga palju, kes oma olemasolu õigustamiseks muudatus- ja ühinemisideedega lagedale tulevad.

Päästjad kardavad koondamist

Tuleva aasta alguses ühendab siseministeerium kõik politseiprefektuurid ja regioonide päästekeskused. Nende asemel hakkavad tööle päästeamet ja häirekeskus. Muudatused võivad aga kaasa tuua ka koondamisi, nagu tõdes siseministeeriumi kõneisik Postimehele.

"Ebaselgust on palju. Selline asi on kestnud juba aastaid. Ega selle 2012. aastaga midagi ei muutu," ei välista Kais koondamisi ka pritsimeeste seas. "Tulevik on ebaselge." Siiski usub ta, et Suure-Jaani komando ehk seekord võimalikest koondamistest pääseb – omavalitsuse abiga saadi äsja nüüdisaegsed töötingimused ning põhiautogi vahetati uuema ja korralikuma vastu välja.

Võnnu komando pealik Smirnov nii positiivne pole. "Me oleme väike komando. 99,9 protsenti on, et meid pannakse kinni, ja 0,01 protsenti, et meid ei puudutata."

Päästeameti peaspetsialisti Ivika Amani sõnul on muudatuste eesmärgiks pääste tasakaalustatud arengu tagamine ühtse juhtimise kaudu ning midagi ära ei kaotata.

"Inimesi koondama ei hakata. Juhul aga, kui inimese tööülesanded oluliselt muutuvad, on töötajal seadusest tulenev õigus koondamisele," ütleb Aman.

Siseministeeriumi pressinõunik Annely Martin kinnitab, et ümberkorralduste eelnõu otseselt päästjaid, politseinikke ega piirivalvureid ei puuduta. "Muudatused on vajalikud eelkõige selleks, et asutuses esineb praegusel kujul ülesannete dubleerimist, mis vähendab töö tõhusust ning suurendab ajakulu sihipäraste eesmärkide saavutamisel./---/ Muudatuste järgselt saavad asutused tööülesannete täitmisel keskenduda põhiteenustele, tõstes seeläbi nii reageerimise kiirust kui tööde tõhusust," räägib Martin.

Ka turvamehed töötavad mitmel kohal

Mitut töökohta peavad ka turvateenistuse alal töötavad inimesed. Õhtulehe andmetel töötavad mitmed turvamehed vabal ajal näiteks taksojuhtidena. G4Si sõnul on neil personaliosakonnas ametlikult teada ainult mõned inimesed, kes mitmel kohal töötavad. Samas tõdeb turvafirma, et töötajal pole kohustust tööandjat teavitada oma teisest töökohast.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee