Eesti uudised

Evelin Ilves tegi abikaasale hinnaalandust (218)

Kadri Paas, 18. juuli 2011, 07:07
Kallis klient: President Toomas Hendrik Ilves on juriidiliselt korrektse lahenduse huvides tema vanavanemate talus turismitalu pidava abikaasa firma ainus klient.  
President Toomas Hendrik Ilvesel oli mullu Ärma kodutalus varasemast odavam elada. Kuigi ta pidi abikaasale kodus käimise eest ikkagi 15 000 krooni kuus maksma.

Osaühingu Ermamaa 2010. majandusaasta aruandest selgub nimelt, et ettevõtte käive oli mullu 201 000 krooni. Ligikaudu 90 protsenti, 180 000 krooni, moodustas renditulu. Teisisõnu: see on president Toomas Hendrik Ilvese üürimaks kodutalus käimise ja elamise eest. Tulebki välja, et Ilves maksis eelmisel aastal abikaasale koduskäimise eest 15 000 krooni kuus.

Väärib tähelepanu, et võrreldes 2009. aastaga on äriühingu renditulu vähenenud. Üle-eelmisel aastal moodustas renditulu 242 593-kroonisest käibest 240 000 krooni. Järelikult maksis president üle-eelmisel aastal koduskäimise eest koguni 20 000 krooni kuus.

Väärib veel märkimist, et Evelin Ilvese firmal töötajaid ei ole, sest Ärma talus askeldavad aednikud, kokad ja turvamehed on presidendi kantselei palgal.

Ermamaa sai Euroopa Liidult toetust

Samal teemal

Põhjus, miks president Toomas Hendrik Ilves peab kodutalus käimise ja elamise eest abikaasa äriühingule renti maksma, seisneb ühes aastatetaguses toetussummas.

2005. aastal asutatud ja Evelin Ilvesele kuuluv osaühing Ermamaa sai Euroopa Liidu tõukefondidest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vahendusel 2007. aastal ligi kolm miljonit krooni toetust, et rajada Ärmale turismitalu. EAS otsustas laenu anda sellepärast, et Toomas-Hendrik Ilvese europarlamendi liikme palk võimaldas laenu tagasi maksta.

Laen oli sihtotstarbeline ja mõeldud turismi arendamiseks. Talust kujundati konverentsikeskus. Elumaja ei saanud Ärmale ehitada, sest see olnuks laenuraha mittesihipärane kulutamine.

Laenu ja toetust hankides ei arvestanud Ilvesed endi sõnul võimalusega, et Toomas Hendrik Ilvesest saab riigipea.

Presidendi kodutalu aga pole turvariski tõttu võimalik külalismajana kasutada.

Kui Ilves sooviks siis ootamatult oma tallu sõita, tuleks kõigepealt kõik külastajad evakueerida. Seejärel tehtaks turvakontroll. Ja alles pärast seda võiks president taluuksest sisse astuda.

Seepärast alustaski Evelin Ilves EASiga kõnelusi Ermamaa äriplaani muutmiseks. Läbirääkimised õnnestusid. Ermamaa toetust tagastama ei pidanud.

Kokkuleppe järgi on 2007. aasta juuli lõpust kuni presidentuuri lõppemiseni külalismajal vaid üks klient, president Toomas Hendrik Ilves, kes maksab renti oma palgast.

Presidendi kantselei väitel on rentimise üksikasjad perekond Ilvese otsustada ega ole seotud Toomas Hendrik Ilvese tegevusega vabariigi presidendina.

"Presidendi kantselei ei kommenteeri riigipea eraelu. Sealhulgas ka seda, kuidas ta kulutab oma töötasu ja muid vabariigi presidendi ametihüvede seadusest tulenevaid sissetulekuid," ütleb Piret Pert kantselei avalike suhete osakonnast.

Proua Evelin Ilves ei vastanud Õhtulehe küsimustele.

Ilves loobus Toompea elust

Talu korrastamiseks on pidanud Ermamaa päris kopsaka laenukoormuse kukile võtma. Eelmise aasta viimase päeva seisuga võlgnes proua Ilvese osaühing krediidiasutustele ja teistele kreeditoridele kokku 5 135 202 miljonit krooni. Sellest 4 971 664 miljonit on pikaajalised, üle aastase tähtajaga laenud.

President Toomas Hendrik Ilves oli aastaid tagasi ka Toompeal, Kiriku põik 4 asuva korteri omanik. Toonane kesklinnavanem Jüri Ott lasi 1995. aasta suvel selles majas kõik üheksa korterit erastada tuntud skeemi järgi – ettevõte taotles oma töötajatele eluruume. Ning seejärel lasi need kiiresti erastada.

Kuna maja oli 1990ndate keskel üürile antud Humanitaarinstituudile, kes ei suutnud sellega lõpuks enam midagi ette võtta, siis valis linnavalitsus alla

10 000 krooni maksvaid kortereid erastama inimesed, kes jõuaksid maja lõpuni ehitada. Enamik olid Levicomi töötajad. Erastajate seas oli ka Toomas Hendrik Ilves, selleaegne Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Tema allkirjastas üürilepingu 26. augustil 1995.

Praegune president müüs hinnalise elamispinna õige pea maha. Ilvese kunagist korteriostu selgitas presidendi kantselei kolm aastat tagasi niimoodi:

"Toomas Hendrik Ilvesele tegid tema tuttavad suvel 1995 ettepaneku rajada 87ruutmeetrine korter majja Tallinnas Kiriku põik 4, mis vajas täielikku restaureerimist koos kõigi tehnosüsteemide uuendamisega. Suursaadik Ilves loobus plaanist ehitada sinna korter umbes aasta hiljem, sest elamispinna rajamine eeldanuks ajalisi ja rahalisi ressursse, mida tal sellises ulatuses ei olnud. Nimetatud kinnisvara müügist saadu kattis selle soetamise kulud. President Ilves toimis toona heas usus, et kõik toimingud vastavad kehtivatele seadustele."

President Meri geniaalne kinnisvaratehing

Lennart Meri maksis Viimsi

vallale 69 000-ruutmeetrise

Armuneeme eest 1997. aasta veebruaris juba tolle ajagi kohta väikese raha – 500 000 krooni ehk 7,25 krooni ruutmeetri eest.

Enne oma surma 14. märtsil 2006 jagas Lennart Meri Viimsi krundi mitmeks.

Pärast ümberkruntimist on

Armuneemel järgmised kinnistud:

Sääre tee 39 – 6,09 hektarit; sellel seisab president Lennart Meri maja, mille ehitas Aivar Osa; praegu elab seal Helle Meri koos tütar Tuulega;

Sääre tee 37 – 6096 m²; seal on presidendi poja Kristjan Meri maja;

Mereranna – 3065 m²; Lennart Meri kavandatud büroohoone asukoht, mida keskkonnaminister Villu Reiljan ei lubanud ehitada;

Sääre tee 35 – 5128 m²; see maa kuulub Aivar Osa ema

Laine Osale;

Sääre tee 35a – 3289 m²; seal seisab varalahkunud vandeadvokaadile Aldo Kaljurannale kuulunud maja.

Allikad: Maa-amet, Eesti Ekspress, kinnistusregister

President Arnold Rüütlil on 13 kinnistut, aga igatseb veel ühte

President Arnold Rüütlil on kinnistusregistri järgi kokku 13 kinnistut. Enamik neist on maavaldused Saaremaal Laimjala vallas, kus tal on kinnistusregistri järgi ligikaudu 52,5 hektarit. Ühel neist on ka 96 m² elumaja ja 40 m² kõrvalhoone.

Ent Rüütlil on juba ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aegadest ka avar, 118,7 m² korter Tallinnas Koidula tänava alguses ning veelgi varasemast kahekorruseline eramu – kinnistu suurus 837 m² – Tartus Ilmatari tänaval. Lisaks on valitsus tasuta andnud Rüütli käsutusse renoveeritud eramu Tallinnas, Roheline aas 1. Seda kasutab ta praegu büroona.

Kuigi presidendil on juba praegu mitu maja ja hinnaline korter Kadri-orus – seal elab üks Rüütlite lapselaps –, soovib ta riigilt osta ka Kaare tänava residentsi, mis praegu on Tallinnas tema koduks.

Neljapäeval arutas presidendilt laekunud ostutaotlust Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nõukogu. Sellele riigifirmale kuulub kinnistu 28. juunist.

Kaare tänava kinnistu tuleviku kohta nõukogu otsust ei langetanud ja tegi ettepaneku lisaanalüüsiks. "Täiendavalt kogutakse informatsiooni kinnisvaraobjekti investeerimisvajaduse kohta pikema perioodi jooksul juhul, kui kinnistut ei võõrandata," ütles RKASi esindaja Madis Idnurm.

President Arnold Rüütel selgitas Õhtulehele, et juhul, kui ta hinnalt sobiva eramu Tallinna kinnisvaraturult leiab, peab ta Koidula tänava korteri kindlasti maha müüma.

"Muid majanduslikke võimalusi mul ei ole. Ma ei pea õigeks võtta perekonna õlgadele suurt laenukoormat. Seetõttu peangi korteri ilmtingimata sobiva maja leidmise ja ostmise korral maha müüma," rääkis Rüütel, kuid ei öelnud, kui palju ta oleks nõus Kaare tänava hoone ostmiseks kulutama.

"Tellime iga kord enne kin-nisasja võõrandamist sõltumatult eksperdilt kinnisvaraobjekti hindamise, mis on aluseks alghinna või müügihinna määramisel vastavalt turutingimustele," ei oska ka Idnurm öelda, millise hinnaga Kaare kinnistu müügiotsuse korral kaubaks võib minna.

Praegu Kadrioru korteris elavat lapselast Arnold Rüütel peavarjuta ei jäta. "Leiame temalegi kindlasti väiksema eluaseme," lubab endine riigipea.

President Rüütel kinnitas, et peale RKASile saadetud Kaare tänava kinnistu ostusoovi on ta koos kinnisvaramaakleriga teisigi eramuid vaatamas käinud.

"Oleme vaadanud päris korralikke, mõne aasta eest ehitatud maju. Aga nende hind on ületanud minu majanduslikud võimalused," nentis Rüütel.

Seetõttu ongi president heitnud silma Kaare tänava hoonele, sest see on väga kehvas seisundis ja hind Rüütli arvates temale märksa taskukohasem. Kapitaalremonti pole Kaare tänava eramus aastaid tehtud.

Mullu korraldas vabariigi presidendi kantselei seal vaid 227 508-kroonise hooldusremondi. Terviklikult ei vahetatud ühtki amortiseerunud tehnosüsteemi.

Kolmas maja tööruumidele ja raamatukogule

Miks president Rüütel, kel on juba kaks maja, soovib Tallinna veel kolmandat osta?

"Minu ja minu abikaasa töövõimalused on ruumikamas majas palju paremad kui korteris. Vajame mõlemad töötamiseks eraldi kontorit. Meil on ka suur raamatukogu, mis ei mahuks korterisse ära," selgitab Rüütel.

Kaare tänav 10 kinnistu suurus on 3469 m². Sellel asuva eramu pindala on 243,1 m².

Arnold Rüütli käes on Nõmme maja 2006. aasta sügisest. Valitsuse 2007. aasta augusti korralduse järgi sai ta presidendi ametihüve seaduse alusel Kaare 10 kinnistu ja külalismaja oma kasutusse elu- ja esindusruumidena.

Ruumide üüri- ja korrashoiukulud hüvitati vabariigi presidendi kantselei eelarvest. Märtsis otsustas valitsus, et Kaare tänava kinnistu läheb RKASi omandisse. Kolm nädalat tagasi 28. juunil antigi kinnistu rahandusministeeriumi kaudu mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks riigifirmale üle.

Kinnistu väärtuseks hinnati üleandmise hetkel 154 000 eurot.

Kas see on esmakordne juhtum, kui riigile kuuluva kinnistu kasutaja soovib selle avaliku kirjaliku enampakkumiseta ära osta?

"RKASile üle antud ametikorterite kasutajatele oleme pakkunud võimalust korter välja osta vastavalt turutingimustele. Kui seda võimalust ei ole soovitud kasutada, oleme pannud korteri vabamüüki," vastas Idnurm.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee