Eesti uudised

Lastekaitsja: Ida-Virumaa kehval järjel lapsed on kõigi poolt unustatud! (25)

Sven Harjo, 18. juuli 2011, 07:07
Pestud ja kammitud: Reedel veetis lastekeskuses aega 30 last.  Mati Hiis
Viiekorruselise päevinäinud korterelamu ukse ees istuvad umbes viieaastased poisid ja mängivad täissülitatud, sihvkakoortest ja konidest kubiseva kruusaga, lastes sellel ühest käest teise voolata.

Umbes sellises keskkonnas sisustavad suviseid päevi sajad Narva lapsed, kes pole leidnud teed linna kahte laste päevakeskusesse. Nende vanemad on enamasti elu hammasrataste vahele jäänud töötud.

Majad, mille vahel lapsed endale tegevust otsivad, karjuvad remondi järele. Pikkades haisvates koridorides variseb krohv, seinamaalingutel domineerivad suguelundid, sekka mõned piltide põhimotiive rõhutavad sõnad.

Põgeneb reaalsuse eest

Kuueaastane Olja (kõigi laste ja nende emade nimed on muudetud – S.H.) elab ema ja vennaga ühiselamu tüüpi linnamajas.

Isast ei tea ta midagi, ema Veera viimane töökoht oli Kreenholm, kust ta aastaid tagasi koondati. Praegu on ema töötu ja loobunud mõttest seda ka leida. Napsi ta eriti ei võtvat.

Kõledas toas on kaks päevinäinud voodit, milles ühes magavad ema ja Olja, teises 12aastane vend. Toas on riidekapp, külmkapp, teler ja elektripliit. Sooja vett pole. Oli mõte panna boiler, kuid rahapuudusel on seda aastaid edasi lükatud.

Pere on pidevalt võlgu kõigi kommunaalteenuste eest. Tagantjärele ja osade kaupa saab neid siiski makstud ja elektrit ning vett seni kinni keeratud pole.

Enamikul päevadel põgeneb ema reaalsusest televiisori ette. Vahel võtab napsi. Lapsed leiavad endale tegevust tänaval, mõlemad käivad aeg-ajalt lastekeskuses. Otsest nälga peres pole, kuigi sageli on külmkapp tühi.

"Kuidagi ikka hoiame hinge sees," märgib Veera. Mingi lisa-summa teenib ta piirikaubandusega – toob Venemaalt odavamat alkoholi ja sigarette.

Viiese Tanja ja kolmese Nadja ema Vika on samuti töötu. Aeg-ajalt käib ta lähedal olevas kaupluses mitteametlikult müüjast sõbrannat asendamas. Ta on Veerast mõnevõrra paremal järjel, sest elab hruštšovkas päris omaette korteris.

Vika laste isa on samuti töötuna kirjas, kuid teenib aeg-ajalt musta raha väikebussiga kaupa vedades. Lapsed istuvad päevad läbi ei-tea-kust ilma rahata saadud iidvana arvuti ees ja mängivad.

Puulehti siiski ei söö

Vika ei suuda meenutada aega, kui mobiiltelefon ja emalt päranduseks saadud kuldkett rohkem kui nädala järjest tema käes olid. "Enamiku ajast on asjad pandimajas," räägib ta.

"Sageli pole nädalate kaupa mingit teenistust," tunnistab Vika ja tuletab meelde aastatetagust, kui neljapäeviti olid Tallinna poole sõitvad liinibussid noori naisi täis. "Pühapäeva pärastlõunal või esmaspäeva hommikul sõitsid samad naised Ida-Virumaale tagasi, rahakotis täitsa arvestatav summa," räägib Vika silmade särades, jättes vastamata küsimusele, kas ka tema pealinna lõbumajades raha teenis. Kuid sõbrannade teenistusest sealsetes lõbustusasutustes pajatab ta pikalt ja heldimusega, aeg-ajalt end unustades ja mina-vormi kasutades.

Nende ja paljude teiste Narva emade järeltulijate tarvis on loodud laste päevakeskused, kus vähesed missioonitundega inimesed neile tegevust leiavad ja suvesupi-projekti raames korra päevas süüa annavad.

Üks laste päevakeskustest asub linnamaja viies remonditud toas.

Nende keskuste tegevust vedava mittetulundusühingu juht Niina Kuznetsova räägib, et kaks säärast keskust pakuvad juba seitse aastat Narva lastele tegevust, välismaistelt partneritelt saadavaid rõivaid ja võimaluse korral ka süüa. Keskuses on vabatahtlikena abiks lapsevanemad, samuti paar noort kohaliku SOS Lasteküla Eesti Ühingust.

Hiljuti kirjeldas Maaleht, kuidas rahatud vanemad keedavad lastele toitu puulehtedest. Õhtulehel sellisele väitele otseallikast kinnitust saada ei õnnestu, küll aga rääkis mõni laps, et pole nädala jooksul söönud muud kui keedumakarone.

Suvesupi projekt tagab päevas söögikorra 200 Narva lapsele. Läinud reedel lõunaks said lapsed kulbitäie makarone, iga portsu juures kaks viinerit, lisaks leib-sai ja jook.

Lapsed sõid ahnelt, oli näha, et kõhud on tühjad. "Kui üle jääb, saavad nad toitu koju kaasa ka," ütleb Niina.

Keskuses on paar arvutit ja nende kasutamiseks oodatakse järjekorras. Arvutitel saab vaid mängida, internetti pole, sest selle eest maksmiseks puudub raha. Keskuses on ka mänguasju, võib laulda karaoket ja mängida koroonat.

Linn remontis küll keskuse ruumid, kuid esitas heategevuse toel eksisteerivale keskusele arve. Lisaks soovib linn keskuselt kommunaalmakse. "Millegipärast käsitletakse meid kui äriettevõtet," nendib Niina.

Abilinnapea: Narvas pole nälgivaid lapsi

Sotsiaalküsimustega tegelev Narva abilinnapea Aleksander Ljudvig räägib samas, et linn osutab päevakeskustele igakülgset abi. "Otseselt raha andmisega on küll raskusi, kuid oleme aidanud renti ja kommunaalmakseid tasuda," ütleb abilinnapea. Küsimus, miks linn ikkagi oma pinnal tegutsevatelt heategevuskeskustelt renti ja kommunaalmakse nõuab, jääb sisulise vastuseta. Abilinnapea nendib, et nii on kujunenud. Tema sõnul on viis lastekaitsega tegelevat töötajat Narva-suuruse linna jaoks piisav.

Ljudvig on meedia suhtes kriitiline. "On kirjutatud, et Narvas on lapsed näljas – väidan, et Narvas pole nälgivaid lapsi, kõigil on võimalus süüa," toonitab ta.

Abilinnapea sõnul ei saa nälja kohta järeldusi teha nende laste põhjal, kes veokijuhtidelt raha kerjavad. "Nad ei tee seda nälja pärast, vaid selleks, et MacDo-nald’sisse minna."

Samal teemal

16. veebruar 2012, 10:35
Soome telereportaaž jälgib inimesi, kes vaatamata Eesti majandusedule heitlevad vaesuselõksus
18. juuli 2011, 07:07
Ida-Virumaal tiksub pomm

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee