Kommentaar

Õllesummer mingu joogu kuskil mujal!  (82)

Maret Maripuu, riigikogu liige, Reformierakond , 5. juuli 2011, 07:01
Juulikuus on Eesti ajakirjanduses juba aastaid üks traditsioon – saabuva õllesummeri puhul arutatakse, kas tegu on kogupere kultuuriürituse või lihtlabase ühisjoominguga vabas õhus muusika saatel.

Mida organiseerib Marje Hansar?

Teema on üsna kirglikult üleval igal aastal. Telekanalite uudistest vaatavad meile vastu häguste silmadega noorukid, ikka tuleb teateid, et üks või teine putka müüb alaealistele alkoholi. Aga ürituse endaga midagi tegelikult ikkagi ei juhtu, mis on ainult lisanud korraldajale karistamatuse tunnet ja viinud ta üha napakamate väljaütlemisteni.

Sel aastal siis saabuski küünilisuse tipp korraldaja Marje Hansari kommentaariga, et laulupeolapsed võiksid minna õitsema kuskile mujale kui lauluväljakule, sest jäävad neile jalgu. No tõepoolest, üsna ebamugav valmistada ette joomingut, kui pidevalt jalus sibab kontingent, kes pole legaalsesse alkoholitarbimise ikka veel jõudnud. Ja üleüldse, laulupeod, eriti laste omad, on eriti mõttetud. Ei julge siit edasi mõteldagi, mida ta arvaks tantsupeost – tema arvates huumoriprisma läbi!

Kuidas üldse saab sellist lauset üks mõtlev inimene formuleerida, et laulupidu on tobe üritus? Miks halvustada lapsi, kes vabast tahtest laulavad ja tantsivad, näevad palehigis vaeva, et meile kõikidele kinkida ilusaid etendusi.

Kolmekümnekraadises kuumuses ja rahvariietes – proua Hansar võiks proovida, kas ta saaks hakkama keerulise tantsuseade esitusega sellistes tingimustes. Tundub, et vaevalt.

Laulupidude ja lauluväljaku tähendust eestlastele, meie rahva kujunemisele, väärtuste hoidmisele ja taas iseseisvaks saamisele ei saa üle hinnata – sellel on nii kindel koht meie teadvuses. Laulupidude üle tunneme uhkust ja räägime oma välismaa sõpradele, et siia tuleb kokku kümneid tuhandeid lauljaid ja neile kaasaelajaid, et hoida elus Eesti unikaalset pärandit. Seekordse noorte laulu- ja tantsupeo eelõhtul saabus Tallinna maestro Neeme Järvi, et anda peo auks kontsert, kus ERSO esitas populaarsemat klassikat Eesti ja maailma muusikast. Laulupidu aitab meil ennast määrata ning tõsta meie eneseusku.

Õllesummer polegi kultuuriüritus?

Vastupidiselt õllesummerile (mida muide ei leia ka Tallinn 2011 kultuuriürituste nimekirjast, kuigi kultuur pidavat sel üritusel ikka kõige tähtsam olema), mis hoolimata pidevatest püüetest tähelepanu kõrvale juhtida on ja jääb õllelarpimise ürituseks.

Ma ei välista, et üritust väisavad ka inimesed, kes joovad klaasi õlut, veini või viskit teel laulukaare alla, et vaadata, mida kunagine hitt Cranberries veel suudab või kuidas Winny Puhh inimesi ravib. Suurem osa aga keskendub siiski hulgitarbimisele. Alkohol teeb aga hetkeks kotkaks, ent sellele järgnevad pohmell, vilets tervis ja katkised inimsuhted.

Madalat enesehinnangut ja alaväärsuskompleksi on kõrgeks püüdnud juua paljud läbi aegade, ent tulemus on alati sama või mitu pügalat madalam algsest. Meil tuleb see selgelt esile näiteks haridus- ja teadusministrile äsja esitatud Eesti 2020 haridusstrateegias. Postimehe ajakirjanik Alo Raun («Eesti arengut pidurdab harimatute meeste alamkiht», 1.07) märgib strateegiast kirjutades: «Koolist väljalangemuse tõttu Eestisse tekkinud väheharitud joodikmeeste lumpen aitab elus püsida mitmel meie ühiskonna väärnähul ja raiskab niigi nappi inimvara.»

Strateegia ütleb nimelt, et ligi 12–14% Eesti noorest põlvkonnast ei ole valmis tööturul hakkama saama, sest pole jõudnud põhiharidusest kaugemale või ei ole isegi seda omandanud. Nad ei leia korralikku tööd, ei suuda sageli luua perekonda, tihti kuritarvitavad alkoholi jne.

Need noored, kes kogu Eestist (ja ka kaugemalt) tulid laulu- ja tantsupeole kas ise osalema või oma perele-sõpradele kaasa elama, said sellest kogu eluks olulise ja julgustava kogemuse.

Õllesummer on ikkagi pigem see üritus, mis aitab kaasa Eesti arengut takistava seltskonna kasvule.

Rääkimata siinkohal tervisele tekitatud kahjudest ning idiootlikest Darwini preemiat väärivatest purjus peaga kihutamistest ja vettehüpetest.

Alkohol on tarkade inimeste jook, sest peab teadma, kuidas ja kus juua ja millal on liiga palju. Õllejoomine on üks eesti ja baltisaksa lõbusaid ja vahvaid traditsioone, mis väärib samuti hoidmist ja arendamist.

Toetades moraalselt kõiki viisakaid õllesõpru ja olles rahul viisakate õllejoomisüritustega Eestis, arvan ma, et ühe halvaksläinud õuna nagu õllesummeri ja selle korraldajate väljaviskamine nende hulgast (ja lauluväljakult) tuleb meie õllejoomisele ainult kasuks.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee