Kommentaar

Tallinna Televisioon teeb riigi tööd  (8)

Allan Alaküla, Tallinna meedianõukogu esimees , 11. juuni 2011, 08:56
Vaid mõni kuu tagasi eetrisse jõudnud TTV vaadatavuse numbrid on head nii Tallinnas kui ka terves Eestis. Sellest tulenev teiste telekanalite erutus on mõistetav ja paratamatu – TTV tuleb reklaamiturule. Aga veelgi rohke peljatakse uut osalist sõnumikonkurentsis. Senine tõemonopol mureneb paratamatult. Ma ei pelga seejuures sugugi, et rahvusringhäälingust üle 10 korra väiksema eelarvega linnatelevisioon suudaks muud meediat oma arvamustega lämmatada. Isegi kui ta seda tahaks.

TTV peatoimetaja Mart Ummelas võrdles ajalehes Pealinn Eestit Berlusconi Itaaliaga, kus meediavõim on äärmuseni koondunud. Mul on väga kahju, et Ummelas ei saanud sedasama avalikult rääkida rahvusringhäälingus töötades, aga mul on heameel, et ta saab seda välja öelda Tallinna Televisioonis. Sest probleemi mahavaikimine ei muudaks seda olematuks, vaid vastupidi – just äärmuslik meediaomandi kontsentratsioon ongi kiirendanud demokraatia erosiooni Eestis. Ühe kandidaadiga presidendivalimised on sellise arengu üheks õieks.

Kindlasti on meediatasakaalu tagamine rahvusringhäälingus riigi ülesanne, aga kuna valitsus pole sellega kestvalt toime tulnud, siis on ka paratamatu, et Tallinn peab Eesti meedia tasakaalustamiseks kasutama oma vahendeid. See on terve Eesti avalik huvi. Tallinn kaitseb niiviisi nii enda kui ka terve Eesti omavalitsuste huve, sest ta on üks väheseid, kel selleks tõepoolest on veel jõudu.

Ühe valla või linna piires levivad ajalehed on enamikul Eesti omavalitsustel, sõltumata seal valitsevatest parteidest/koalitsioonidest. Tallinna Televisiooni kohalikuks põhirolliks on linnakogukonna tugevdamine kodanikuühiskonda kaasates ja selle tegevust ergutades. Sedagi saaks suures osas teha eelkõige rahvusringhääling ja ka erakanalid, aga nad pole seda teinud.

Peale selle on Tallinna Televisioonil kindlasti kasvav roll linna osutatavate avalike teenuste turundamisel. Ja loomulikult on see kanal, mis peab andma esmase info linnas toimuvast ka meie külalistele nii Eestist kui ka välismaalt.

Tallinna Televisioonil on ka rahvusvaheline piiriülene roll. Meil poleks ju mõtet isegi mitte rääkida Helsingi–Tallinna kaksiklinnast, kui me ei arendaks kahe linna ühtset inforuumi. Selleks ongi Tallinna Televisiooni vajalik koostöö Helsingi Televisiooniga. Helsingis pole Eesti meedial jäänud mitte ühtki alalist korrespondenti. Kuigi Helsingi piirkond on ametliku statistika järgi suurim eestlaste praeguse väljarännu sihtala, ei kuule me Eesti meedia vahendusel Soome ja sealsete eestlaste elust kuigi palju.

Tallinna Televisioonil on oma roll ka Balti mere strateegia kontekstis. Kuigi suur osa Eesti erameediast on pikka aega kuulunud Põhjamaade meediakorporatsioonidele, pole meedia sisus seda veel kuidagi tunda. Meie inforuumid on ikka valgusaastate kaugusel. Linnade ja regioonide kohalikud meediad peavad andma oma panuse, et seda lõhet ületada.

Balti mere piirkonna kontaktidest veelgi olulisem on aga Tallinna Televisiooni astumine Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsiooni.

Tore on, et Eesti Rahvusringhäälingul on Brüsselis üks korrespondent. Tore ei ole, et ta on seal ainus Eesti meedia alaline esindaja. Arvestades Euroopa Liidu kasvavat rolli, on see meie meedia nii vähene kohalolek sügav institutsionaalne puue. Linnatelevisiooni assotsiatsiooniga ja selle liikmeskanalitega suheldes püüab Tallinna Televisioon täita sedagi Eesti valitsuse ja erameedia tegematajätmist.

Oletan, et eelnevad argumendid Tallinna Televisiooni vajalikkusest pole suurele osale Eesti meediast praegu arusaadavad. Aga usun, et Tallinna Televisioon annab endast 24/7 parima, et asja taipamine oleks kiirem.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee