Eesti uudised

Tallinna Vabaduse väljak rajati prügimäe peale 

Teet Teder, 4. juuni 2011, 09:00
VALLIKRAAVI PÕHJAS: Muinsuskaitsja Boris Dubovik näitab ekskursantidele Vabaduse väljaku all parklas, kuhu müürid edasi jooksevad ja viitab aknast kohviku Mosaiik poole.  TAIRO LUTTER
"Nagu nüüdki, meeldis ka vanasti inimestele pidutseda ja siis nad loopisid kõik taldrikud, pudelid ja muu sodi siia," ütles eile vanalinna päevade poolesajale ekskursandile muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik Vabaduse väljaku aluses parklas.

Ta esitles müüre, mis väljaku ümberehitusel välja tulid. Teel Raekoja platsilt väljakule lohutas Dubovik väljaspool Tallinna elavat, kuid pealinnas töötavat inimest, kes kurtis, et küll on kurb, kui ikka linna ei tunne. "Ärge muretsege," ütles Dubovik, "ma tegin ekskursiooni tallinlastele, kes ei tundnud isegi nende majade lugu, mille kõrval nad elavad. Praegu me seisame, võite uskuda või mitte, Harju värava peatorni kohal," selgitas Dubovik, kui seltskonna Harju tänava alguses Max Mara poe ja Ameerika pitsarestorani vahel seisatas.

Aja jooksul oli sinna ehitatud koguni kolm väravat, mis nüüd kõik koos linnamüüridega Vabaduse väljaku sillutisel on kividega tähistatud.

Peavärava ja keskmise värava vahel hukati kurikuulus Johann von Uexküll. Seegi koht on tänavakividega eristatud.

Välimised väravad olid Tallinnal terves Euroopas erilised.

"Kolmandal väraval, analoogselt nagu Viru väravate juures, olid täpselt samuti kaks ümmargust küljetorni. Suur värav oli tavaliselt kinni. Oli väike jalakäijate värav, millest otse müüride vahele ei pääsenud. Jalakäijate väravast trepiastmeid mööda sai torni sisse (alla) ja siis treppi mööda üles müüride vahele. Nii ehitati, et takistada vaenlast. Analoogiat on teistes Lääne-Euroopa riikides harva nähtud. Erinevus võrreldes Viru väravaga on see, et kogu torni välimine külg on tahutud kiviplokkidest, mitte lihtsalt paekivist. See on vanalinnas unikaalne," kinnitas Dubovik.

Vabaduse väljaku all näitas Dubovik linna kaitsemüüre, mille vahel vallikraav ja peal muldvallid, millel asetsesid kahurid. "Meil õnnestus avada need eskarpmüürid praktiliselt täiskõrgusel," ütles ta ja näitas, et vallikraavi väliskülgedel on säilinud isegi originaalkarniisid. "Vallikraaviga oli Tallinnal jama. Ka vanasti pidutsesid inimesed väga tihti. Kui bastionid anti linnale tagasi ja neile rajati park, siis oli hea koht pidutsemiseks. Aja jooksul sai vallikraavist prügila. Arheoloogid leidsid 2009. aasta kaevamistel siin poolemeetrise kihi pudelikilde, taldrikuid, tasse, mis olid alla loobitud. Pärast tuli vallikraav täis ajada," rääkis Dubovik, kuidas 19. sajandi lõpul tekkis esimene Vabaduse plats ja bastioni peale hakati Jaani kirikut ehitama.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee