Kodu

Vanas majas on ajalugu (5)

Ia Mihkels, 3. juuni 2011, 07:06
Aja jäljed: Restauraator Hardi Tooming ei näe põhjust seinu ehituskonstruktsioonini paljaks koorida ega vana mööblit uhiuueks klantsida: «Mitu krohvikihti, mööblitükkide kriimud-krammid – see ongi ajalugu!»  Tiina Kõrtsini
"Jätame tükikese ajalugu ikka näha!" ütlevad inimesed, kui aastakümnete või -sadadega kogunenud kultuurkihi seinalt maha on kraapinud, ja jätavad nähtavale palja palk- või kiviseina. "Las olla nii nagu vanasti!"

Aastaid tagasi, kui paljad tellis- ja palkseinad oma võidukäiku meie kodudes alustasid, käis Eestis oma sünnikodus vanaproua Ameerikast. Tema vanavanemate maja, millest tal endalgi mõni helge lapsepõlvemälestus, oli jõudnud noore pere kätte – maja oli puhas ja korras, elamise hõngu otsast otsani täis.

Pärast esimest kohtumist õhtul lahkuma asutades kutsus liigutatud vanaproua perenaise kõrvale ja sosistas usalduslikult: "Ma saan aru, et teil on remondirahaga raske, noorte inimeste asi – oskad sa öelda, kui palju tööde lõpetamine maksma läheks, ma toetaksin selle summaga oma vanaisa mälestuseks."

Võttis hulk aega selgitamist, enne kui mõlemad osalised aru said, milles asi – vanaproua pidas söögitoa ja köögi väljapuhastatud palkseinu märgiks rahapuuduse tõttu pooleli jäänud remondist. "Mis – nagu vanasti?" imestas ta pererahva selgituste peale. "Minu vanaisa oli jõukas linnamees, tema elas ikka linnainimese moodi, mitte palkseintega tares!"

Sajandeid vana krohv on väärtus!

Vanaproua aastatetagust imestust mõistab hästi restauraator Hardi Tooming. "Viimasel ajal on seda tohutult palju tehtud," nendib firma Hard-Restauraator juhataja. "Kõik kultuurkihid on seintelt maha kooritud ja eksponeeritakse maja konstruktiivosa – mina ei arva, et see oleks õige. Kui inimesel on käes näiteks vanalinnamaja või -korter, kus on seinas 13. või 15. sajandist pärit krohv, siis see krohv on ometi mitu korda väärtuslikum materjal! Neli-viis või rohkemgi kihti, kus näha eri aegade jäljed, eri ajastute stiilid – see ju ongi ajalugu."

Tooming tunnistab, et paratamatult vaatab tema asju erialase pilguga ja igal inimesel on õigus remontida omandit täpselt nii, nagu talle meeldib, aga ikkagi soovitab ta inimestel enne, kui vanas majas lõhkuma ja lammutama hakata, võtta aega, pisut asja uurida ja järele mõelda. "Enamasti kooritakse seinad paljaks ju heade kavatsustega – tahetakse väärtustada ajalugu. Tulemuse kohta, mis nii saavutatakse, ütles üks restaureerimisvaldkonna autoriteete omal ajal aga, et niisugune paljas sein on nagu püksata mees."

Tooming ütleb, et tema näeb põhjendust kivi- või palkseina väljapuhastamisele seal, kus sein algusest peale ongi selline olnud.

"Tallinna vanalinnamajad olid enamasti kaupmeeste ja aadlike elamud, neil olid koduseinad ikka krohvitud, värvitud, mõnel pool maalingutega kaunistatud – inimene tahtis elamiseks ikka ilusat keskkonda," räägib restauraator. Erandiks peab ta neid eluasemeid, mis näiteks piirnevad kunagise linnamüüriga, on rajatud paekivitorni või keldrisse, kus tõepoolest ei olnudki krohvikihti, oli algusest peale näiteks paekivimüür. Seal on see ehe ja selle eksponeerimiseks on põhjust.

"Ka võib juhtuda, et vahepealsete ümberehituste käigus on seinakatete alla jäänud midagi põnevat – vanu raidkividetaile, kunagisi ukse- ja aknakohti – ka neid tasuks ehk näidata," ütleb Tooming.

Mida vanema majaga on tegu, seda läbimõeldumalt soovitab restauraator käituda. Kui soovitakse endisaegset interjööri, oleks arukas täpsustada hoone ehitusaeg ja välja uurida, missugused nägid seestpoolt välja tolleaegsed kodud.

Abi ja head nõu otsi asjatundjailt

"Muidugi ei pea igal põneva eluaseme omanikul olema vastavaid teadmisi – ega ka aega ajalugu uurida," tõdeb Tooming. "Seepärast oleks mõistlik lasta vana hoone asjatundjatel üle vaadata – mis seal üldse on, kas on midagi väärtuslikku."

Abi soovitab ta otsida ennekõike muinsuskaitseametist, kellel on oma osakond nii pealinnas kui ka igas maakonnas. "Nad oskavad kindlasti soovitada kedagi, kellelt abi paluda," ütleb Hardi Tooming. "Selline teenus ei ole tapvalt kallis ja kui inimene tahab head lõpptulemust, tasub raha kulutada. Kord juba lõhutut taastada on raske või isegi võimatu ja lihtsalt konstruktsioonini paljakskoorimine ei tee maja mingil kombel vanemaks, paremaks ega väärtuslikumaks."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee