Eesti uudised

Inimõiguste aruanne: Eestis puudub laste õiguste tagamise plaan (21)

Toimetas Anna-Liisa Mets, 27. mai 2011, 12:31
Foto: Kalev Lilleorg
Seoses sel nädalal avalikuks tulnud nelja lapse julma kohtlemisega tekib küsimus, mida öeldakse laste õiguste kohta Eesti Inimõiguste Keskuse möödunud aasta aruandes. Aruandest selgub, et probleemid on suured.

Aruanne tõdeb, et viimastel aastatel on laste heaks toimunud kolm olulist arengut: avati telefoniliin, kuhu on võimalik teatada ohus olevast lapsest ja mis on ühtne kogu Euroopas, sotsiaalministeeriumis loodi laste ja perede osakond ning Politsei- ja Piirivalveameti prefektuurides alustasid tööd lastekaitseteenistused. Kena küll, aga mitte piisav. Aruandes tõdetakse, et laste kaitset reguleerivaid õigusakte pole Eestis kuigi palju, aga sellele tuleks tähelepanu pöörata. 1992. aastal vastuvõetud lastekaitse seadust peetakse liiga üldsõnaliseks ja deklaratiivseks, nii et selle rakendamine on raskendatud. Viimase kümne aasta jooksul on õiguskantslerid korduvalt rõhutanud uue lastekaitseseaduse väljatöötamise vajadust, kuid sotsiaalministrid pole selleni jõudnud.

Aruandes rõhutatakse, et Eesti suureks probleemiks on laste kasvatamine vägivalla abil, näiteks vastas 2009. aastal läbiviidud küsitluses osalenuist tervelt 47%, et lapse füüsiline karistamine on teinekord paratamatu. Samas on säärane teguviis ÜROs kui Eesti Vabariigi põhiseadusega keelatud. Selge on, et praegustest õiguslikest raamidest siiski ei piisa ja vaja on otsest keeldu. Nii 2008. kui 2009. aastal oli õiguskantsler sunnitud tõdema, et laste õigusloomes ei ole toimunud arenguid. Kui venitamine samal moel jätkub, tuleb sama tõdeda ka järgmises aruandes. Laste õiguste kaitse tagamiseks tuleks koostada uuendatud strateegia ja koostada uus lastekaitse seadus või parandada tugevalt vana.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee