Eesti uudised

Seadus ei tee vahet invaliidil ja täisjõus inimesel – enne pensioniiga II samba raha kasutada ei saa (31)

Juhan Haravee, 25. mai 2011 07:00
EI SAA RAHA KÄTTE: Töövõimetu Annelis Smirnov tahaks arvatavalt tulevat trööstitut ajajärku kogutud pensionisummaga leevendada, kuid ei saa senikogutud raha kätte. Foto: ARNO SAAR
"Kaks aastat tagasi, kui olin Võhmas tööl, lükati need teise pensionisamba paberid ette ja kästi all kirjutada," meenutab nägemispuudega Annelis Smirnov aegu, mil otsustas raha kogumispensionisse paigutada. "Keegi ei seletanud siis, et isegi raskel ajal ei saa ma seda enne 63aastaseks saamist kasutada."

Türil elav Annelis Smirnov (54) ootab koju Afganistanis parameedikuna teenivat poega Eerot, kes kuu lõpul missioonilt peaks saabuma. Ootamine on küll raske, kuid ega eluga toimetulek ole sugugi kergem. 

32aastase tööstaažiga ja praegu töövõimetu Annelis on üha kasvavate väljaminekutega tõsiselt kimpus: "Kõik läheb ju kogu aeg kallimaks. Rohud on väga kallid, need ma pean ise välja ostma ja siis maksab vald hiljem kuni 46 eurot tagasi. Aga muid kulutusi on ju veelgi ja ega elu odavamaks lähe."

Lõpuks meenuski Annelisile tema kogumispensioni arve Swedbankis. Ta käis küsimas nii Türil, Paides kui ka Tallinnas, et ehk saab selle summa, umbes 1100 eurot, raskel ajal elu kergendamiseks välja võtta. Ent seadus on selline, et enne vanaduspensioniea saabumist seda raha koguja kasutada ei saa. Kogumispensioni teise sambaga liitumisel teavitatakse liitujat sellest.

Seadusandja ei tee vahet raskesse olukorda sattunud invaliidi või täisjõus tööinimese vahel, kellele pangas tiksuv pensionimeeter meeldegi ei tule. Töövõimetu invaliidsuspensionär peab aga tublisti vaeva nägema, et veel enne viimset minekut teise samba mõnusid saaks maitsta.

Annelis ei usu, et tema tervis enam sedavõrd paraneks, et lubaks tal jälle nägijana tööle asuda. Rohekae kordusoperatsioonid olevat tänapäeva meditsiinis vaid ajutine lahendus ja puue süvenevat kuni pimedaks jäämiseni.

"Kas ma pean tõesti kõik need üheksa aastat ootama, kuni oma raha kätte saan?!" küsib Annelis.

Pensionikeskuse kogumispensioni infotelefonisti sõnul pole Annelisi mure üksikjuhtum, pensionikogujad on seda küsimust proovinud korduvalt tõstatada. Samas pole seda tehtud siiski nii tungivalt, et sõnum oleks seadusandja kõrvu jõudnud. Selleks oleks vaja tugevamat ühiskondlikku resonantsi, et riigikogu ja rahandusministeerium suvatseksid probleemi süüvida, julgustab pensionikeskus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee