Eesti uudised

Rait Killandi pritsukuur tõi tüli majja (16)

Kaarel Tigas, 23. mai 2011 07:00
RIKUB RAHU: Tulevase pritsukuuri vahetu naaber Ain Sepp selgitab, et kohale, kus praegu tuletõrjeauto seisab, tuleks priitahtlike depoo. Bussipeatusest juttu kuulama tulnud vanahärra leiab ka, et ei tohiks ikka pritsukuuri ehitada. Foto: Kaarel Tigas
Külarahvas: "Tuletõrje peab külas olema, aga koht on vale!"

Tavaliselt on küla oma pritsimeeste üle uhke ja keskustes kõrguv tuletõrjedepoo täidab ühiskondlikku funktsioonigi, kuid Kaberneemes on priitahtliku pritsimehe Rait Killandi soov pritsukuur rajada külarahva omavahel tülli ajanud.

Meediaärimees, päästeliidu nõukogu esimees ja MTÜ Kaberneeme Klubi juht Rait Killandi, kes üle 20 aasta Kaberneeme kandis elanud, on oma päästehobiga ikka aeg-ajalt meedia uudiskünnise ületanud. Kohalike priitahtlike soov keset küla pritsukuur ehitada ja tehnika varju alla saada on aga külarahva omavahel nägelema ajanud. Samal kohal, kus praegu aprillist oktoobrini kustutusauto väljakutseid ootamas, asuks paljude kohalike, valla ja pritsimeeste nägemuses tuletõrjedepoo. Vaidluste käigus on ehitise aluseks maaks algselt küsitud 400 ruutmeetrist saanud umbes 300. Naaberkruntide omanikel poleks aga midagi vastu, kui hoone veel väiksem oleks.

Naaber tunneb survet

Ain Sepp saakski pritsukuuri naabriks. Tal on tuhanderuutmeetrine krunt, millest 55 võtab väike maja. Köögilaua tagant avaneb vaade plaanitava pritsukuuri poole, tärkavate puulehtede vahelt kumab punavalge kustutusauto kontuur.

Naabrid tunnevad end juba praegu häirituna: "See tossutamine. Panime aknad kinni ja isegi läbi akende tuli sisse. Ka miljöö poolest ei sobi see ehitis siia. Meie tuleme siia rahu otsima," põhjendab vabakutseline antiigirestauraator Sepp.

"See koht on ikkagi väga vale, korjasime kusagil 60 allkirja. Paljudele on tuletõrje ükskõik. Mulle ei ole: tuletõrje peab külas olema, aga koht on vale," ütleb Sepp, kel endalgi on maja maha põlenud. Kuuri pooldajate sõnul on vastuallkirju andnud inimesed, kes eriti tihti Kaberneemele ei juhtu. Kelle käest siis veel küsida, kui kinnistu omanikult, küsib Sepp vastu. Pooldajate sõnul on ehitise vastu üksikud inimesed, kuid Sepa sõnul olnud esimesel hääletusel depoo vastu kolmveerand külaelanikest.

Seppa häirib ka Killandi ja valla üsnagi survestav käitumine: "Koosolekutel käib tohutu vassimine. Mina olen ka muidugi ägedaks läinud, öelnud, et lõpetage see demagoogia! Tohutu pealesurumine, et ainult siia või mitte kuhugi." Ta toob näite, et muu hulgas hirmutatud elanikke riigiga – mine tea, mis riik ühel hetkel kinnistule ehitada tahab. Milleks meile siis vallavalitsus, kes meid kaitsma peaks, küsitud seepeale ametnikelt vastu.

Pritsimehed soovinud algul ruumi kahele autole, siis järsku olnud plaanile suurem hoone joonistatud – põhimõtteliselt on kuuri ehitusaluse pinna üle vaieldud 280–400 ruutmeetri vahel. Vastastel pole ka kindlust, et kuuri ja mere vahele jääval ärimaal ning sellel asuva vundamendi omanikel pole omavahel seost (vt kõrvallugu). Kaht krunti ühendades tekiks kena koridor küla peatänavast mereni ja seda täpselt küla tuiksoonel. Nõukaaegsele vundamendile tohib ehitada puhkemaja. Naabrimees pole aastakümneid naaberkrundi omanikega kordagi suhelnud, ta ei tea, kes nad on.

"Külamehed siin naersid, et Killandi on nagu väike laps, et kui siia ei tule, siis ei tule üldse," räägib Sepp. "Kui Killandi saaks kas või koerakuudi siia peale, siis..." räägitakse küla peal.

"Okei, võime müüa ühe auto maha ja osa asju jätta kusagile lattu, aga komandol ei ole alla kahe auto mõtet. Meil ei ole vaja sinna koera panna, ja kui küla tahab sinna panna omad koerad, olgu lahked," põrutab Rait Killandi vastu. Priitahtlikel on neli autot, palju varustust, mootorpumbad, tõenäoliselt alustatakse tänavu ka merepäästega – juba praegu on teada, et kogu kola väikesesse hoonesse ära ei mahu. "Kogu Eestis teevad külad kõik, et neil oleks see pritsumeeskond, meil on sihuke tore küla, kus patsutavad õlale: tublid poisid, et teete, aga näete, seda peaks tegema kuskil mujal," ei varja Killandi nördimust.

Kui kuurile vastu hakati, paluti vastastel sellele asukoht välja pakkuda. Killandi sõnul pakutigi kohta RMK maal. Vald küsis, RMK ütles ei. Siis saadetud küsimus, kas üldse on mõni koht, kuhu võiks ehitada. Vastus oli eitav. Sama kinnitas ka vald. Killandi sõnul polegi asukohale külakeskuses alternatiivi.

Pritsimeeste siiras soov oleks lõpetada ressursi raiskamine, luua päästevõimekus aasta läbi ja saada tehnika katuse alla. "Kui lõpuks ikkagi küla ütleb, et see pole talle oluline, mis siis ikka. Paneme kõik kinni, ega sellest meie elu seisma ei jää," sõnab Killandi.

Killandi käega löömas

Tossu- ja lärmikaebuste peale Killandi ohkab: "No vot, ja siis vaidle – meil oli eelmisel aastal kaheksa väljasõitu. Suvel peaks kaks-kolm korda nädalas autot käivitama, kuna see seisab tänaval. Siis ei saa me hoida mootorit soojas ja õhku üleval." Depoos on alati mootorisoojendused ja kompressorid küljes. Algul küsiti pritsukuurile suuremat pinda, maksimaalselt 400 ruutmeetrit, seda tulevikuks, kuna loodetakse saada suuremat kustutusautot ja luua hoonesse ka naabrivalvekeskust ja miks mitte vabatahtlikku kiirabi. Praegu polevat nii suureks ehituseks nagunii raha. Kui algselt püüti pritsukuurile muidki vajalikke funktsioone külge pookida, tõdeb nüüd Killandi kerge irooniaga: "Lõpptulemus saab olema külale sobivalt pisikene, kahe uksega, ilma akendeta kuur." Kahtluse, et hiljem pritsukuurist jumal teab mis asutus saab, lükkab ta ümber.

"Olengi käega löömas. Selle küla osas kindlasti, ühel hetkel saab igal normaalsel inimesel kõrini. Kui pole vaja, siis mis kuradi pärast me tõmbleme? Meil on väga lihtne lahendus – müüme autod maha ja saame piisavalt suure eelarve, et jätkata merepäästega," pahvatab Killandi.

Päästeala pole talle elatusallikas: "Püütakse ka väita, et kogu päästekomando ainus eesmärk on tekitada Killandile töökoht. No ei ole võimalik! Killandi toodab spordiülekandeid ja on sellega väga rahul. " Et komando võiks külale tulevikus anda kaks-kolm töökohta, on reaalne.

Vallavanem: oleme saanud kompromissi

"Kui sinna rajada pritsukuur kahele autole, siis see rahuldaks ka neid inimesi, kes seal kõrval elavad. Praegu teeb vallaarhitekt 3D jooniseid, et oleks näha, kuidas hoone sinna keskkonda paigutub," ütleb vallavanem Andrus Umboja (RE).

Tema sõnul peaks hoone juurde tulema bussipeatus ja avalik tualett, depoo teisele korrusele õppeklass, kus saaks ka külakoosolekuid pidada. Praegu plaanitav hoone ja ehituseks kasutatavad materjalid peaks sobima kaluriküla miljööga. Plaanitav 8,5meetrine viilkatuseharja kõrgus sarnaneb ümberkaudsete elumajade omaga. Vald hoone ehitust rahastada ei plaani.

Kõrvalkrunt kuulub firmamüüjatele

"Mis puudutab pritsikuuri plaanimist ja pritsumehi, siis kinnitame, et meil pole mingisugust kokkupuudet plaanitava pritsikuuri ega kõnealuse MTÜga ning et kindlasti ei ole kaks asja omavahel seotud," vastab Rosin õhku visatud kahtlusele. Sama kinnitab ka MTÜ Kaberneeme Klubi juht Rait Killandi. Rosina sõnul pole nad põhimõtteliselt pritsukuuri vastu, kuid vahetute naabritena hoiavad asjal silma peal ja tegid Jõelähtme vallavalitsuses ka omad ettepanekud. "Kuna praegu on välja pandud vaid liiklusskeemid, on väga raske öelda, kas meie arvamust kuidagi ka kuulda on võetud," ütleb Rosin.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee