Eesti uudised

Töötu noor: kas öeldakse kohe ei või ei vastata üldse! (114)

Kaidi Tahula, 19. mai 2011, 07:01
UNISTAB JUUSKSURIAMETIST: Birgit Beletski lõpetas küll erialakooli, kuid sipleb töö leidmisel raskustes. Foto: MATI HIIS
Töötuid noori on arvel 9000 ringis. See number näitab aga ainult registreeritud töötuid, ent uuringute järgi ei pea iga viies noor vajalikuks ennast töötuna arvele võtta. Üks neist on Tiina, kes pärast pettumust valmistanud ülikooliõpinguid on olnud töötu ligi kolm aastat, vahetevahel ainult juhu- ja hooajatöid teinud.

Tiina on 21aastane Tallinna neiu, kes tänu tugevatele peresidemetele elab Nõmmel eramajas koos vanematega.

Ülikool tõi Tiinale pettumuse

Samal teemal

Ta oli tubli õppur, lõpetas gümnaasiumi võrdlemisi heade tulemustega ja läks ülikooli õppima kaua unistatud eriala. "Juba keskkoolis oli mul otsustatud, mida tahan pärast lõpetamist edasi õppida, ja tegin selle nimel kõik kolm aastat tööd. Mu valituks oli keemia. Keskkoolis valmistusin selleks põhjalikult, õppisin tublisti ja osalesin mitmes keemiaalases töörühmas," meenutab Tiina ja uskus, et suudab tulevikus just keemikuna läbi lüüa.

Ometi pidi ta valikus pettuma.

"Ülikooli astudes ei kujutanud ma ettegi, et erialaseid aineid võrreldes teistega nii minimaalselt on!" pahvatab ta välja oma suurima hämmastuse. "Füüsika ja matemaatika on mulle alati rasked olnud. Nõnda käisid mul ka ülikoolis just need ained üle jõu ning ma ei tahtnud saada kuivaks teadlaseks," ütleb Tiina. "Kuna aga tegemist oli põhiainetega, ei jäänud muud üle, kui paberid välja võtta."

Siit algaski pihta tööotsimise ja mitte leidmise trall.

"Hetkel otsin ma tööd välismaale," sõnab Tiina meie vestluse algul. "Tööandjad ei kohtle siin töötajaid inimestena, välismaal aga on palgad ja suhtumine hoopis teine. Näiteks ei pea sa muretsema, kuidas tööandja oma tujude tõttu sinusse homme suhtuda võib. Välismaal ollakse alati viisakas ja sõbralik, Eestis aga väga tihti mitte," teab Tiina.

Enne, kui esimene katse teha, kogus ta välismaiste tööotste kohta teadmisi sõprade ja tuttavate käest. "Leidsin endale hooajatöö Norras kalatehases ning otsustasin järele proovida, kuidas väljamaal töötada on," räägib Tiina naeratades ja meenutab, et algul oli hirm küll, sest ta ei osanud norra keelt. Kuid lõpuks sujus kõik: "Tegemist oli liinitööga ja ma jäin väga rahule. Palgad ja tingimused olid niivõrd fantastilised, et ei tahtnudki enam tagasi tulla."

Kuid Norras sai töö otsa. "Lisatööjõudu oli palgatud vaid hooajaliselt, ei olnud võimalust sinna paikseks jääda," kurvastab ta, et Eestisse naastes kordus kõik: äraütlemised ja sageli hoopis ilma vastuseta jäämine.

Siis sai ta tuttava abil tööle ühte toitlustusasutusse. "Sinna jäin ma kuni novembrini, kuniks avanes uuesti võimalus välismaale minna," pole Tiina pettunud, kuigi sai pikkade töötundide kohta imevähe palka.

Uuesti välismaale minek tundus valguskiirena pimeduses.

Lapimaa polaaröö ja 38 külmakraadi

"Nõnda otsustasingi minna Lapimaale põtru karjatama. Seal olid tingimused küll karmid: 15tunnised päevad, õues 38 miinuskraadi, kuid palk kaalus kõik selle negatiivse üles," kiidab Tiina, ent ei jäta märkimata, et külm oli kõige ebameeldivam ja sellega ei harjunudki ära.

Seekordne hooajatöö sai otsa möödunud aasta detsembri lõpul ja Tiina jõudis jälle tagasi sünnimaale: "Siiani pole mul enam tööotsing ei Eestis ega ka välismaal tulemust andnud. Siiski loodan välismaale minna ning leida seal püsiv töö- ja elukoht. Ehk jätkan ka õpinguid sealsetes ülikoolides," räägib Tiina, kui jalutame läbi Nõmme turu. Ja näe – ühe väikese poe uksel on silt "Vajatakse müüjat".

Tiina otsustab õnne proovida.

Pärast lühikest vestlust poes parasjagu tööloleva naisega lubatakse talle juba järgmisel hommikul kohtumist omanikuga.

Töö nagu maast leitud.

21aastane Birgit Beletski nägi poolteist aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist vaeva, et end erialaselt täiendada. Tööotsinguil sellest kasu pole.

"Mõtlesin, et ülikool ei ole päris minu jaoks, tahaks hoopis mingi erialase oskuse selgeks õppida," meenutab tumedapäine Birgit oma tundeid ja mõtteid pärast gümnaasiumi lõpetamist.

"Otsustasin, et õpin juuksuriks. Läksin tööstushariduskeskusse katsetele, kuid kuna seal oli konkurents väga suur, ei saanud sisse. Tuttava kaudu sain erakooli, kus sai õppida nii kosmeetikuks kui ka juuksuriks," räägib Birgit.

Seda eriala sundis valima üsna omapärane põhjus.

Gümnaasiumi lõpupeoks valmistudes läks ta juuksurisalongi, et lasta seong teha.

Selle eest tuli maksta päris suur patakas toonaseid kroone.

Kui ta mõne tunni pärast koju jõudis, oli suursugusest soengust alles vaid hale vari.

Nii Birgit otsustaski, et keegi peab ka korralikku juuksuriteenust pakkuma: "Juuksurikooli läksin 2009. aasta sügisel. Erakool on loomulikult tasuline!

50 000 oli poolteise aasta õppemaks, kuid õnneks olid mul nii head ja abivalmis vanemad, et kuidagi saime selle summa kokku."

Paber kooli lõpetamise kohta on nüüd küll käes, aga kasu sellest pole: "Selgus, et minu erialal tööle ei saa, kui pole eelnevalt oma klientuuri, keda siis töökohta kaasa viia. Nõnda ei jäänud mul muud üle, kui pöörduda töötukassasse ja sealt toetust ja tööpakkumisi paluda," muutub Birgit nukraks, kui seletab, kuidas sealgi taheti algul uks ta nina ees kinni virutada.

Töötukassast sai abi pärast pikka veenmist

"Töötukassast öeldi, et pärast kooli lõpetamist peab olema töötu pool aastat ja alles siis saan ennast arvele võtta. Mõtlesin, et täitsa jama küll, et õpid eriala kalli raha ja vaevaga ära ja tööle ei saa ning abi ka ei leia," kurdab Birgit.

Aga tal oli ettevõtlikkust. Rääkis töötaja pehmeks. "Töötukassa töötaja soovitas mul nende kaudu juuksurisalongi praktikale minna. Tingimusel, et käin seal korralikult, maksid nad stipendiumi. Olin küll õpingute ajal käinud praktikal, aga mis mul muud üle jäi, kui tööd ei leia. Nõnda saatiski töötukassa mind Antonio Ilusalongi praktikale. Olen mind nõustanud inimesele siiralt tänu võlgu!"

Töötukassa praktikad on tähtajalised. Kuid Birgit loodab, et praktika ajal sobitatud tutvused annavad talle hea võimaluse ilusalongi lepinguliseks töötajaks saada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee