Kommentaar

Fakt on see, et fakte jääb järjest vähemaks  (7)

Vilja Kiisler, kolumnist , 17. mai 2011, 07:01
Fakt on see, et 2001. aastal purunesid USAs maailma kaubanduskeskuse kaksiktornid ning hukkus tuhandeid inimesi. USA eriüksuslaste bin Ladeni tapmine 2011. aastal on aga vaid Valge Maja esitatud väide, mis pole tõendatud.

Viagra ja porno

Fakt on see, et Obama teatas Osama tapmisest, ent avalikkusele pole näidatud selle kohta ei video- ega fotomaterjali. Küll aga muutis USA bin Ladeni tabamise ja tapmise versiooni mitu korda. Esialgu teatati, et bin Laden ja tema kaaskond osutasid eriüksuslastele vastupanu, ent aegapidi on domineerivaks saanud versioon, mille kohaselt tulistati surnuks relvitu mees, kelle ainsaks kehakatteks olid aluspüksid ja kellel puudus allaandmise võimalus. Esialgse valeinfo esitamist nimetas Valge Maja suitsukatteks.

USA senaator on võtnud kirjeldada, missugune oli Osama aluspesu tema viimasel eluhetkel. Ta jutustab, kust kuul ikka sisse läks ja kust välja tuli. Tema oli seda ise pildi pealt näinud, aga pildid olevat nii koledad, et neid avalikult ei näidata. Edasine

uudismaterjal meenutab farssi. Osama rohukapist olevat leitud viagrat. Viimaks saime teada, et Osama elupaigast leiti hulgaliselt pornograafilist materjali.

Millel peaks põhinema infotarbija kindlus, et USA allikad seekord õigust räägivad, kui nad alguses «suitsukatet» tegid? Pragmaatiline vastus on: lihtsalt selle pärast, et USA allikad seda väidavad ning teistsugust informatsiooni saada ei ole võimalik. Sõltumatuid võimalusi tõendada, et kõik oli nii või ei olnud nii, nagu Valge Maja väidab, lihtsalt ei ole. Ajakirjanduse võimalused uurida välja tõde bin Ladeni tapmise kohta on nullilähedased.

Sama kehtib Võmmorski tulistamise kohta. Fakt on see, et hukkus kaitsepolitseinik Tarmo Laul ja Ago Ursel Waaks, relvasmugeldamise kriminaalasjas kahtlustatava Peeter Waaksi isa, kes ise kahtlusalune ei olnud. Nende kahe mehe versiooni toimunu kohta ei saa me järele pärida. Jah, algatati uurimine. Ent on vähetõenäoline, et uurimine tõendaks kaitsepolitseinike ebaprofessionaalsust või et tulemuseks oleks aumärgi äravõtmine üleriikliku leina saatel mulda sängitatud Laulult.

Bin Ladeni tapmisel ja Võmmorski juhtumil on paralleele veelgi. Esialgu väitis kaitsepolitsei ülemkomissar Martin Arpo, et politseiametnike pihta avati tuli Kalašnikovi automaadist. Hiljem selgus, et kasutati SKS-tüüpi poolautomaatset relva. Kui tõenäoline on, et kapo relvadel vahet ei tee? Ei tea, aga tõsiasjaks jääb, et esialgu väideti üht, pärast teist.

Külamuttide loba

Nõnda, nagu Osama Pakistani naabrid ei suuda uskuda, et maailma kardetuim terrorist üldse aastaid nende kõrval elas, räägivad ka Waakside naabrid oma üleaedsete kohta mitmesuguseid lugusid, üks uskumatum kui teine. Postimees näiteks võttis ära trükkida «selge silmavaate ja kena majapidamisega vanaproua» jutu, et Ago Ursel Waaksil olnud islamistlikud vaated. «Ta luges koraani ja tahtis minna moslemi usku – ma räägin sulle ausalt,» jutustas naine.

Fakt on see, et pärast 9/11 alustas USA «sõda terrorismiga» ning tungis Afganistani, väites, et sealsel Talibanil on ulatuslikud sidemed al Qaeda terrorirühmitusega, mis võttis enda peale vastutuse 9/11 rünnakute eest. Sidemete olemasolu pole kahtluse alla seatud, ent bin Ladeni tabamine Pakistanis ja mitte Afganistanis viitab pigem Pakistani kahepalgelisele rollile ega tõenda, et nimelt Afganistan on al Qaeda peamine kants.

2003. aastal sisenesid Ameerika Ühendriikide väed Iraaki ametliku põhjendusega, et Saddam Husseini valitsusel on massihävitusrelvi. Väideti, et Saddamil on sidemed al Qaedaga. Hilisem uurimine ei tõendanud ei sidemeid ega massihävitusrelvade olemasolu. USA hinnangul on maailm pärast Saddami surma parem paik, ent hinnangute olemusse tõendamine ei kuulugi.

Fakt on see, et märtsi lõpul jäi Liibanonis kaduma seitse eestlast, keda pole tänini leitud. On aga teadmata, kes nad röövis ja missugusel eesmärgil. Et adekvaatset informatsiooni saada pole võimalik, trükib ajakirjandus ära lugematuid spekulatsioone, põhimõtteliselt absoluutselt kõike, mida keegi kuskil selle kohta ütleb. Kuivõrd tegelevad Liibanoni või Süüria väljaanded vee sogamisega ja mil määral esitavad asjatundlikke arvamusi, ei uurita. Tõele au andes on see ka enam-vähem võimatu.

Ent mille poolest erineb Valge Maja «suitsukate» külanaise lobast või isehakanud asjatundjate arvamusest, mida infonäljas publikule uudismaterjalina serveeritakse? Vahe seisneb ainult «info edastaja» või arvaja positsioonis ja jõu õlas. Uudis aga seisneb veel ainult selles, et keegi midagi väidab. Tõendamist ei peeta vajalikuks või pole see võimalik. Tahad, usu. Ei taha, ära usu.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee