Eesti uudised

Patsientide ühing: hooldusõudus saab muutuda koos süsteemiga (29)

Sven Harjo, 10. mai 2011 06:58
Foto: PRIIT SIMSON (postimees)
Hooldusravis saab tulla muutusi vaid juhul, kui haiglad uurivad üksikjuhtumite kõrval kogu valdkonda, keskendudes üksikjuhtudes kaevamise asemel süsteemi analüüsile ja muutmisele, leiab patsientide esindusühing.

Eesti patsientide esindusühing (EPE) loodab Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) käimasolevast hooldusravi uurimisest, et komisjon keskendub tervikpildile, ütles EPE infojuht-nõustaja Anne Veskimeister Õhtulehele. "Praegu soovib uurimiskomisjon meilt vaid üksikjuhtumeid ja hoolduse peale kaevanute andmeid," rääkis Veskimeister, kelle sõnul ei saa ühing anda andmeid ilma inimeste nõusolekuta.

Samal teemal

Üksikjuhtumit uurides edastab komisjon kaebuse raviasutusele või konkreetsele tohtrile ja palub selgitada, kas asi oli nii, nagu kaebuses seisab. Ja kui ei olnud nii, siis kuidas oli. Raviasutus või konkreetne arst paneb vastusesse kirja enda versiooni, milles tavaliselt eitatakse patsiendi öeldut ja komisjoni jaoks on asi lahendatud. "Vastus vormistatakse komisjoni seisukohaks ja saadetakse kaebajale."

Esindusühingu infojuht avaldas heameelt, et PERHi juhatus lasi eile lahti Keila hooldushaiglat juhtinud Andres Peri. "See annab lootust, et komisjon vähemalt proovib midagi muuta. Nüüd tuleks jälgida, et Peri vabastamisega ei loetaks hooldusravi probleemi lahendatuks, vaid otsitakse lahendusi süsteemi muutmiseks."

Kui aktiivravis on võimalik küsida kõrvalseisvatelt tohtritelt eksperthinnanguid ja asja kuidagi sisuliselt uurida, siis hoolduses on asi enamasti sõna sõna vastu. Kui hooldajad peaksid enda tegevuse fikseerima ja hooldusasutuses oleksid näiteks kaamerad, saaks midagi uurida. Praegu on väga lihtne öelda, et inimene pole adekvaatne ja teda ei saa uskuda. Ja omakseid ei saa ka uskuda, sest ka nemad pole erapooletud. Kõik objektiivsed tõendid on aga asutuse käsutuses ja see saab neid väänata endale sobivaks või üldse maha vaikida.

Veskimeister märkis, et patsiendid ja nende omaksed jätavad sageli kättemaksu kartuses kaebamata. "Süsteem ei muutu seni, kuni ei saada üle hirmust ja suhtumisest, et nagunii midagi ei muutu. Kui sugulase haiglas oleku ajal ei julgeta või ei taheta kaevata, siis võiks seda teha siis, kui inimene kas surnud või haiglast väljas. Aga siis lüüakse enamasti käega, sest ega lahkunut see tagasi too," lausus Veskimeister, kelle sõnul ei tohiks ka tagantjärele jätta hooletusele või julmusele reageerimata.

Kättemaksukartuses jäetakse kaebamata

Hooldusasutustes on olnud juhuseid, kus personal on patsiendile kaebamise eest kätte maksnud. "Üsna lihtne on jätta pool-alasti liikumisvõimetu vanainimene lahtise akna juurde. Kopsupõletik on kerge tulema ja lamavale haigele saab see üldjuhul saatuslikuks," ütles Veskimeister. Labasemad kättemaksu võimalused on rooja sees hoidmine ja lamatiste korral inimese keeramatajätmine. "Keilas oli näiteks juhtum, kus infarkti läbi elanud vanainimene pillati maha ja ta murdis täiendavalt puusaluu." Mida saaks komisjon teha, kui hooldajad ja arst ütlevad, et inimene keeras end ise voodist välja?"

Veskimeistri sõnul soovib ühing õpetada raviasutustele ka vabandamisekultuuri. "Patsiendid ootavad sageli vaid vabandamist, kuid ravi- ja hooldusasutused ei taha seda teha. Kardetakse, et vabandamine võrdub enda süüdi tunnistamisega ning seda võib raviasutuse vastu kasutada.

Uuringute kohaselt parandab aga vabandamine kogu valdkonna mainet, sest patsient käsitleb suvalist meedikut süsteemi esindajana."

Patsiendi või tema omaste tuntus ei mõjuta hooldaja tasandil kuidagi suhtumist. Pigem on levinud arusaam, et tuntud inimesel on kindlasti ka raha ja ta võiks hea kohtlemise saamiseks juurde maksta. Samas on patsientide ühingul ka kaebusi, et inimene on küll juurde maksnud, aga see pole suhtumist karvavõrdki mõjutanud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee