Kommentaar

Rein Müllerson: bin Laden oli seaduslik rünnakuobjekt (4)

Margo Pajuste, 7. mai 2011, 09:01
Ameeriklased juubeldamas Valge Maja juures Osama bin Ladeni surma puhul. Foto: Reuters/Scanpix
Osama bin Ladeni tapmine, seejuures Pakistani võime informeerimata, ei ole vastuolus rahvusvahelise õigusega, kinnitab rahvusvahelise õiguse spetsialist professor Rein Müllerson.

Pakistan on aastaid kahepalgelist mängu mänginud, laveerides USA ja islamistide vahel. Ent kuidas on rahvusvahelise õigusega kooskõlas, et tegutseti Pakistani territooriumil, kuuldavasti isegi Pakistani võime sellest eelnevalt teavitamata?

Pakistani võimud on hiljem küll vihjanud, et nad justkui teadsid sellest siiski, kuid ma ei usu seda. Ütles ju Leon Panetta, et Islamabadi eelnevalt rünnakust ei informeeritud.

Niisugune tegutsemine tõstatab kahtlemata Pakistani suveräänsuse eiramise küsimuse, mis on esmapilgult (juristid ütlevad prima facie) raske rahvusvahelise õiguse rikkumine, sest on ju riikide suveräänsuse austamine ja kaitsmine üks ÜRO põhiprintsiipe.

Kuid on olemas ka ÜRO Peaassamblee heaks kiidetud artiklid riikide vastutusest, mis kujutavad endast rahvusvahelise tavaõiguse kodifitseerimist.

Selle peatükk, mida nimetatakse Defenses ehk kaitsed sätestab, et juhtudel, kui mingi tegu objektiivselt ei vasta rahvusvahelisele õigusele, siis juhul kui teine osapool, kelle õigust nagu rikutakse, annab selleks teoks oma nõusoleku, siis see ei olegi õiguserikkumine. Tavaliselt küsitakse nõusolekut enne, selleks isegi sõlmitakse spetsiaalsed lepingud, aga nõusoleku andmine võib juhtuda ka tagantjärele ja nagu me nüüd näeme, isegi vaikimisi, s.t mitte protestides olukorras, kus protest oleks loomulik, kui Pakistan loeks, et tema suveräänust eirati.

Ma saan aru, et ega Pakistan juhtunu üle õnnelik ei ole, aga neil on ka raske midagi öelda, sest nad oleksid pidanud ise Osama kinni võtma. Kas nad siis ei teadnud tema sealviibimisest või mis veel hullem, teadsid ja tahtlikult kaitsesid teda. Pakistan ei kritiseeri selles küsimuses praegu USAd. Nad kritiseerivad küll tihti näiteks nende droonirünnakuid, aga siinkohal ei ütle nad suurt midagi. Nii et rahvusvahelise õiguse seisukohalt ei peaks see olema õigusvastane tegu.

Rahvusvaheline üldsus on ka avaldanud hämmastust, et Osama tapeti ilma kohtuotsuseta. Kas see on rahvusvahelise õigusega kooskõlas?

Kui me küsime, kas Osama bin Ladenit võib rünnata, siis lähtume sellest, et Afganistanis on sõjaseisukord ja Osama bin Laden on üks selles sõjas osaleja. Tema pärast see sõda algaski ning sõjatandril on ta seaduslik rünnakuobjekt. Ta ei ole tsiviilisik, keda ei tohi rünnata.

Sõjaõiguse seisukohalt on ta nn ebaseaduslik combatant (võitleja - ing k). Ta ei vasta formaalselt combatant’i staatusele sõjaõiguse järgi: ta peaks vormi kandma ja enne vaenlase ründamist avalikult relvi kandma ning täitma teisi sõjaõiguse norme. Seda kõike ta muidugi ei tee – peale kõige muu on kõik tema organiseeritud ja inspireeritud rünnakud olnud jämedad sõjaõiguse normide rikkumised. Ses mõttes ei ole õiguslikku probleemi, kas teda tohib rünnata või teda rünnakul tappa.

Võimalik, et ta avaldas vastupanu, ent kui ta oleks käed üles tõstnud ja alla andnud, ei oleks tohtinud teda tappa, isegi kui ta on ebaseaduslik combatant. Kuid sõjaõiguse seisukohalt ei oleks ta sel juhul väärinud sõjavangi staatust.

Minu usun, et Osama arreteerimist kaaluti tõsiselt, sest siis ju tekib küsimus, mida temaga teha. Kohut mõista, aga kus? Millises kohtus, kas Guantanamos? Seda laagrit on ju kritiseerinud Obama ise ja lubanud selle kinni panna. Sõjaväelised komisjonid, mis Guantanamos kohut mõistavad, on paljude arvates üldse ebaseaduslikud. Pealegi töötavad nad väga aeglaselt, seal on seni lõpuni jõudnud 5–6 protsessi.

Osama protsess oleks aastaid aega võtnud ja olnud ebasoovitava tähelepanu objektiks ning kõik selle aja Ameerikale väga ohtlik. New Yorgis, kus peamised terroriaktid toime pandi, poleks ka ilmselt saanud kohut pidada, sest Ameerika rahvas ega poliitikud ei taha üldse, et vangistatud islamivõitlejad USA territooriumile jõuaksid, sest juba nende kinnipidamine kujutab endast tõsist julgeolekuohtu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee