Kommentaar

"Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) (31)

(:)kivisildnik, 26. aprill 2011 07:01
 

Tore on kirjandit kirjutada. Asjadest kirjutada on eriti tore, kõik saavad aru, millest jutt käib. Asjadega on probleeme, aga kuna asju valmistavad, kaubastavad ja ostavad inimesed, siis me ei saa lahendada asjadega seotud probleeme ilma inimest lahkamata.

Sokrates oli inimene, halb inimene. Eile kinnitas tuttav kirjanik Facebookis, et paljud kirjandusõpetajad on talle voodis pihtinud, et nad ei loe kunagi raamatuid ega oska õpilastele midagi soovitada. Seega alustan kirjandusõpetajatele Sokratese tutvustamist.

Sokratese raisatud geenid

Sokrates on tegelaskuju kreeka dramaturgi Platoni näidendites. Platoni aegu lokkas Kreekas pederastia ja ka Sokrates põrutas poisse nii kuis jaksas. Peale selle oli ta halb inimene, noris kõigiga tüli, tema upsakusel ja õelusel polnud piire. Sokrates oli Lotila -tüüpi nuhtlus ning ta mõisteti pedofiiliasüüdistusega surma. Olevat noorsugu rikkunud.

See süüdistus ei pea vett, sest tema õpilane Platon on mõnes tsiviliseeritud riigis tänase päevani kohustuslik. Või siis on rikutus saanud elunormiks, vahet pole. Kuid nüüd tagasi kasutute asjade juurde.

Evolutsiooniteoreetikud väidavad, et emased inimesed valivad paaritumiseks neid isaseid inimesi, kellel on rohkem söödavaid asju, see tähendab võime kokku kuhjata toiduvarusid. Sel kombel jäädi ürgsavannis ellu ja selles savannis kujunesid välja meie geenid.

Sokrates eitas ilmselget fakti, et inimsugu vajab ellujäämiseks ebamõistlikes kogustes asju sel lihtsal põhjusel, et tal ei olnud heteroinimese geene. Intelligentse olendina mõistis ta, et tema geenid surevad niikuinii välja, ja seega polnud asjadel tema jaoks tähtsust.

Oma õpetust jutustas Sokrates kõigile, nii seksuaalvähemlastest sõpradele kui ka laiadele heteromassidele. Vähemus oli vaimustuses, enamus mõistis ta surma. Ellujäänud vähemus aga kannab ta ebateaduslikke ideid edasi ning sunnib õpilasi mutantgeenidel põhinevaid kirjandeid kirjutama.

Osta rämpsu ja tõsta majandust

Asju on vaja, ja palju. Ka täiesti mõttetuid asju, sest kust see majanduskasv siis tuleb, kui ostetakse ainult seda, mis vaja ja mis peab vastu. Mida rohkem asju me ostame, seda kõrgemale kerkib majandus, ja mida kõrgemal on majandus, seda parem on elu. Igasuguse sodi kokkuostmine parandab elukvaliteeti.

Nii on algne savanniellujäämisgeen rakendatud majandustõusu ja üleüldise hüve ehitamise vankri ette. Igasugune trään pakitakse võimalikult söödava välimusega pakendisse ja müüakse maha. Meie aju teadvusprotsessor ei suuda oma verbaalsete mehhanismidega infot töödelda ega ratsionaalseid otsuseid teha, sest ta on 10 000 korda mannetum kui teadvustamata kihud.

Teadlased väidavad, et looduses pole üldse nii palju glükoosi, et teadvus saaks töötada. Teadvusetud ajuosad on kiiremad, võimsamad ja mis põhiline, ei nõua iga otsuse kohta labidatäit suhkrut. Kuulake ise ööülikoolist Kristjan Piirimäe loengut, kui te mind ei usu.

Asjade vastu võib rääkida pedeklassika ja terve mõistus, aga paraku on nii loogilised otsused kui klassikaliste tekstide tekstitöötlus teadvuse rida. Teadvus esitab aga aju operatiivmälule uskumatult kõrgeid nõudmisi, opmälu omakorda vajab toimimiseks tööstuslikke suhkrukoguseid.

Mida teha?

Kui keegi tunneb, et tal on liigseid asju, siis on tal mõned realistlikud variandid olukorra muutmiseks. Esiteks oodata mõnisada tuhat aastat, kuni geenid linnaeluga kohanevad ja toovad kaasa asjade suhtes skeptilise geneetilise eelhoiaku. Teiseks – minna üle suhkrudieedile ja loota, et sel kombel õnnestub luua teadvusele piisav operatiivmälubaas, ning seejärel osta asju mõistuse piires.

Praegu ei võimalda meie geenid ja ajuehitus tarbimist piirata. Platonit võime lugeda, kirjandeid võime kirjutada, aga see on ka kõik.

Ma ei taha lõpetada lootusetult. Instinktidel on ka positiivne pool ja vähemalt toidu kokkukuhjamisel on tõusvate maailmaturuhindade valguses mõte sees. Ja muud ahnuse tuules koju kantud kasutud vidinad võib energia hinna tõustes põlema pista ja ennast lõkke ääres soojendada.

Kuigi meie tekstipõhine ja teadvusele orienteeritud õppesüsteem on evolutsiooni, geenide ja ajuehituse valguses üks ebapraktiline ja mõttetu asi, tõuseb haridusest vahel siiski kasu ka. Toon konkreetse näite: üks mu klassivend abiellus perekonnaõpetuse õpetajaga. Väga tore õpetaja oli.

#g_1690#

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee