Kommentaar

Riik teeb Liis Haavelit  (37)

Stepan Karja, pensionil ajakirjanik , 15. aprill 2011, 06:58
Lollide käest tulebki raha ära võtta! Küllap on enamik Eesti inimestest arvanud nii küünilise ütluse Liis Haaveli, tema kompanjoni Vello Loidi, ettevõtja Ain-Villu Parveti ning teiste avalikuks saanud õhumüüjate, energiavoogude reguleerijate, tšakrate masseerijate ja igasuguste muude kelmide tegutsemise põhimõtteks, aimamata, et ka riik võib kahmata tulu seadustes halvasti orienteeruvate vanurite arvelt.

Kui üksik kelm või kelmide tandem võib n-ö hooaja jooksul (trellide taha pistmiseni) haneks tõmmata tosinkond lihtsameelset või vaimust nõtra vanainimest, siis riik tegutseb laiema haardega – kuigi näpistab vähehaaval, see-eest kuust kuusse ja aastast aastasse.

Kavandatud pügamine

Ajakirjanduses on avaldatud uskumatult suur arv – 36 000, mis tähendab, et nii palju pensionäre on teadmatusest ennast pügada lasknud (peaminister Ansip väitis eilsel valitsuse pressikonverentsil, et see arv on 17 000. Sotsiaalkindlustusamet on nimetanud arvuks 36 000 – Toim.). Tähendab sedagi, et justkui kokkulepitult ei ole sotsiaalkindlustuse töötajad inimest pensionäriks vormistades teatanud, et ühelauselise avaldusega on võimalik vältida tulumaksu mahaarvamist. Hakka või salajaste ringkirjade olemasolu uskuma. Mingil seletamatul põhjusel on ka raha tagasi küsimise kord muudetud keerulisemaks; varem piisas avaldusest, nüüd tuleb oodata tuludeklaratsiooni esitamise aega (kolmeaastase perioodi tärmin hakkab jooksma sealt, mida iga vanake ei jõuagi ära oodata).

Kui sajandi algul levis ajalehtedes info pensionäre puudutava seaduse narrusest, teatasid sotsiaalkindlustusameti töötajad, et teavet avalduse vajalikkusest levitatakse piisavalt ja mitmesugusel viisil. Arv 36 000 kinnitab pigem vastupidist – et infot on pensionile jääjatele antud kitsilt, nii et ühele osale pensionäridest ei ole avalduse esitamise vajadus veel (mõnele isegi umbes kümnekonna aasta jooksul) kohale jõudnud.

Seaduse narrus? Pole ehk põhjust nii öelda? Panen kirja isiklikud kogemused. Märganud pisikest pensioni vähenemist, ei osanud ma sellest midagi arvata – et lihtsalt ametniku tehtud täpsustus. Mõte aga jõudis kahtluseni, et on vähendatud mu tööstaaži. Helistan ja saan teada, et mõned kroonid on võetud tulumaksuna. Polnud kuulnud, et maksu võetakse ka pensionilt. Olin eelmisel aastal saanud ajalehelt mõnisada krooni honorari ja teadsin kindlalt, et summalt on tulumaks kinni peetud. Ruttasin ametniku leti ette, toimetuse paber ja sapine avaldus peos. Ametnik neid ei võtnud, soovitas kirjutada uue avalduse tema etteütlemise järgi. Tekst paistis keerulisena:...tulumaksuseadusest tulenevalt... üle maksuvaba tulu... üldise maksuvaba tulu summalt... Küsisin, kas lihtsas eesti keeles ei ole võimalik. Sain loa ja märkisin: ma enam ei tööta ja palun tulumaksu mitte määrata. Aasta algul kinni peetud 9 krooni tagasisaamiseks polnud vaja teist avaldust kirjutada.

Lollidelt riigikassasse

Jagades kogemusi endiste kolleegidega, sain vastu hurjutuse: maksuamet ju näeb, kas inimene töötab või ei tööta – kas sotsiaalkindlustusel pole maksumäärajatega töösuhet? Kas mõni maks on vabatahtlik – et kes soovib, see maksab, ja teised ei maksa?

Pole raske arvata, et neid, kes ei soovi pensionilt tulumaksu maksta, on mitu korda rohkem. Oleks ju mõistlik nõuda töö ja inimeste solgutamise vältimiseks avaldust ainult neilt, kes soovivad oma piskuga riiki toetada. Seaduseandja pole ilmselt sellistele alamatele lootnud, pigem paistis väljavaade tekitada riigile tulu inimeste pealt, kes ei tea asjade käiku või ei suvatse seda järgida. Et tulgu raha riigituludesse lollidelt ja laiskadelt(!)

Rahandusminister Jürgen Ligi on ajakirjandusele väitnud, et riik ei saa korraldada iga inimese toimetulekut, vajalik info on igaühele kättesaadav, lugegu ja tegutsegu. Maksu- ja tolliameti esindaja Anne Osvet manitseb: «Kui inimene tahab riigilt midagi saada, peab midagi vastu andma, ja nimelt avalduse...»

Kas pole pea peale keeratud loogika? Vanur ei soovi riigilt rohkem ega vähem kui seda, et riik ei kärbiks salaja temal tööga välja teenitud pensioni. Ei ole ju palju tahetud. Miks peab ta seda eraldi palvekirjaga paluma?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee