Kommentaar

«Tädi Maali» käis ajupesul  (4)

Salme Väljataga, Nabala elanik , 15. aprill 2011, 06:58
Allakirjutanul õnnestus kontvõõrana osaleda keskkonnaministeeriumis Eesti Veeühingu seminaril ja maapõue teemanädala raames peetud loengul «Kaevandamise võimalikkus Narvast Nabalani».

Nõiakaev on ohus

Kui tavapäraselt on kohalike vastuseisu põhjustanud tolm, müra, lindude-loomade kaitse, siis Nabalas on peamine põhjavee kaitse. Nõiakaevu keemine on haruldus, mida igal aastal ei toimu. Veerežiimi iga muudatus võib lõpetada Nõiakaevu keemise, rääkimata alla 3 km kaugusele rajatavast 2200 ha tööstuspiirkonnast ca 30 m sügavuste karjääridega.

1988. aasta aruande põhjal on arengukavasse kantud Nabala karstialalt 555 mln. m³ lubjakivi. Riigi viie aasta keskmine kaevandamise maht oli 2,26 mln. m³. Menetlemisel oleva viie mäeeraldise plaanitud aastamahud ületavad tunduvalt kogu riigi ehituslubjakivi kaevandamise vajaduse.

Nabala kivi on 100% põhjavee all, selle kaevandamiseks puudub tehnoloogia, rääkimata majanduslikest arvestustest. Kivi kvaliteet on isegi TTÜ Mäeinstituudi andmetel võrreldav põlevkiviaherainega. Sellele vaatamata on kõik varud arvele võetud kõrgemargilistena! Kas selle aherainega võrreldava lubjakivi kaevandamiseks on vaja muuta tööstusmaastikuks Eesti suurim karstiala?

Lektori arvates olevat kõige põhjalikum töö Nabala kohta Paekivitoodete Tehase tellitud ja ministeeriumi valitsemisalas oleva Eesti Geoloogiakeskuse 2008. aastal koostatu. Kuid töös ei ole välja toodud isegi alanduslehtri ulatust. Töökoosolekul anti 15minutilise arvestamise järel valem ?R² mõjuala arvutamiseks.

Töös olevat arvestatud isegi kaksikpoorse veekeskkonnaga, mis ei vasta tõele. Nõmmevälja keskkonnamõju hindamise programmis murrab sama firma pead selle üle, kuidas maa-alused jõed ei võta kuivaks kuivenduskraave. Nabala karstiala omapäraks on alaliselt kõrge põhjavee tase, mis maapinnalt mõõdetuna on 0,3–1,7 m. Ettevaatlikuks teeb ka asjaolu, et ministeeriumi arvates on maailma pädevaimad karstiuurijad meie geoloogid, kes kahjuks ei tee vahet veesoonte ja maa-aluste jõgede vahel ega tunnista soomlaste georadaruuringuid ja Eesti hüdrogeoloogidest teadlaste töid.

Ida-Viru kogemus

Veemajanduskavad näevad ette veekogude heasse seisundisse viimise hiljemalt 2021. aastaks. Praegu saab Vääna jõgi alguse Paekna allikajärvest, mida toidavad ainult maa-alused jõed.

Mis juhtub Vääna jõe kvaliteediga, kui vooluhulk veelgi väheneb? Maardla 1853 ha lõunaploki «surnud» vesi tahetakse juhtida Pirita jõkke, mis on ühenduses Ülemiste järvega. Kas linnaelanikud on valmis maksma täiendava veepuhastamise eest?

Loengu raames näidati ekraanil Ida-Virumaa põlevkivi kaevandatud alasid ja lektor küsis naerul näoga: «Mida me selle alaga nüüd teeme?» Ida-Virumaa oleme juba muutnud jäätmaaks, nüüd on järg Harjumaal looduse jäädavaks ümberkorraldamiseks sadadeks aastateks.

Röövkaevandamise õigustamiseks kavatsetakse ajupesukoolitusi ka tulevikus.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee