Kommentaar

Õige toit määrab tippspordis palju  (5)

Dr. Adik Levin, OÜ Role teaduslik juhendaja , 13. aprill 2011, 07:05
Andrus Veerpalu arvatava dopingu kasutamise arutelu algfaas on möödas ja nüüd peaks arutama seda probleemi sisuliselt ja argumenteeritult.

Kohe alguses ütlen, et mina ei usu, et Andrus on teadlikult kasutanud dopingut. Tore on lugeda, et paljud inimesed on sama meelt. Loomulikult leidub neid, kes mõtlevad teisiti ja loomulikult on neil õigus oma arvamusele.

Iseteadlikud norrakad

Eriti küüniline oli aga Norra suusatreeneri arvamus, nagu oleks ta kogu aeg teadnud, et Andrus kasutas dopingut. Küüniline on see sellepärast, et Norra on võtnud endale juhtrolli kõiges, mis on seotud suusatamisega. Nagu poliitikas on maailma juhtpositsioon USA käes. See riik käsib, keelab, lubab, ja kõik teised ei oma maailma mastaabis nagu üldse mingit sõnaõigust. Nii on suusatamise rahvusvahelistes organisatsioonides juhtfiguurid norralased, kes ütlevad, mida tohib ja mida mitte.

Näiteks ei tee neile põrmugi muret, et nii paljud Norra suusatajad on astmahaiged, kes söövad ravimeid, kus on küllaldaselt keelatud aineid. Loomulikult on Justyna Kowalczykul ja Petra

Majdicil õigus, et selle kõige tagajärjel toimub ebavõrdne võistlus. Oleks ju õiglasem, kui Marit Björgen võistleks omasuguste haigetega, kes kasutavad samu ravimeid ning kui ta puue on nii suur, et ta ravimiteta läbi ei saa, siis võiks neile organiseerida

paraolümpiataolise võistluse. Kahjuks on nii, et kõik, mida Norra teeb, on nende enda poolt koostatud õigusraamide piirides. Tekib ainult küsimus, miks teised riigid on nii arad ja ei ole seda probleemi tõsiselt tõstatanud.

Tõepoolest, et olla tänapäeval tippspordis, peab olema väga andekas, peavad olema kvalifitseeritud taustajõud ja loomulikult hea tippsportlase varustus. Mina tahaks käsitleda natukene toitumise probleemi.

XX sajand on läinud ajalukku sellega, et vaid saja aasta jooksul on inimeste kasv võrreldes eelnevate sajanditega märgatavalt suurenenud. Milles on siis asi? Arvan, et üheks põhjuseks on suured muutused meie toidulaual. Meie kala-, linnu- ja loomakasvatuses kasutatakse väga ulatuslikult hormoone, antibiootikume ja palju teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Tulemuseks on see, et näiteks lõhekasvatuses suureneb kala kaal vaid ühe nädalaga 0,5-1,0 kg võrra. Need ained jõuavad toidu kaudu meiegi organismi ja teevad oma töö.

Näiteks Norras kasvatatud lõhet tarnitakse paljudesse riikidesse ja inimesed, ka sportlased, kasutavad seda kala iga päev oma toidulaual. Olen kuulnud, et need, kes seda ise kasvatavad ja eriti need, kellele see äri kuulub, ise seda kala küll ei söö.

Tippsportlased on toitumise seisukohalt raskete valikute ees, sest toit pole enam täisväärtuslik. Siit ka paljude toidulisandite ja energiajookide kasutamise vajadus, sest sporti tehes tuleb taluda suuri koormusi ja kiiresti taastuda.

Toidulisandid ei ole ravimid. Neid tarnitakse igasse riiki vabalt, nende kohta ei tehta suuri uuringuid ja seadus ei nõua nende registreerimist ravimiametis. Organismi reaktsioon toidulisanditele ja energiajookidele on aga väga individuaalne.

Kontroll on puudulik

Ei ole põhjalikult kontrollitud, kuidas toidulisandi komponendid omavahel reageerivad ja kuidas need uued moodustunud kompleksid omakorda omavahel reageerivad. Näiteks kuuleme me üha sagedamini, et polüvitamiine koos võtta ei ole mõtet, kuna need hävitavad üksteist ja moodustuvad uued ained on organismile ohtlikud. Polüvitamiinide manustamisel kannatavad eriti B-grupi vitamiinid.

Ühele inimesele on toidulisandid kergesti omastatavad, teisele mitte. On tõenäoline, et organism võib toidulisandi komponendiga reageerides anda ka sellise reaktsiooni, mis võib väljenduda positiivses dopinguproovis. Sportlane võib seda ise mitte teada. Võib-olla oli see nii ka Andrus Veerpaluga.

Firmad, kes sünteesivad ja toodavad uusi toidulisandeid, ei olegi huvitatud esitlema neid kui mõnda ravimit, vaid annavad oma tootele kohe toidulisandi nimetuse. Neid on palju odavam ja lihtsam üle maailma müüa ja reklaamida. Arvan, et spordiarstidel ja treeneritel on tulnud aeg tähelepanelikult suhtuda toidulisandite kasutamisse. On vaja lugeda kriitilisemalt koostisaineid, aga ka testida jne. Probleem on selles, et toidulisandit tootev firma võib ka mitte märgistada aineid, mida ta kasutab oma toidulisandi tootmisel. Kontroll nende üle on nõrk ja nagu elu näitab, vahel puudub üldse. Siit ka paljud ebameeldivad juhtumid. Tippsportlastele määratud toidulisandid vajavad spetsiaalset sertifitseerimist, head järelevalvet, nagu tehakse ravimitele ravimiameti poolt. Poleks paha, kui WADA (või mõni teine rahvusvaheline organisatsioon) võtaks selle protsessi oma kontrolli alla.

Siit jõuamegi järelduseni, et tippsportlase toitumine mängib nüüdisajal üha olulisemat rolli. Ainult individuaalne lähenemine igale sportlasele viib selles suunas, et sportlane ei satuks situatsiooni, milles on meie armastatud ja austatud Andrus Veerpalu.

Probleem on ülemaailmne

Andrus Veerpalu ja Mati Alaveri meeskonnale aga tahaksin soovida edu võitluses oma tõe ja õiguse eest.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee