Maailm

Kas Jeesus Kristus kirjutas oma päeviku tillukestele metall-lehekestele? (3)

Tõnis Erilaid, 4. aprill 2011, 06:59
NOOR HABEMIK: Jeesust Kristust on alati kujutatud noore habemikuna ja just niisuguse mehe portreed olevat Mail on Sunday väitel nähtud ühe raamatukese esikaanel. Foto: Repro
2000 aastat puutumatult koopas lebanud tilluke metall-lehtedest raamatuke võib olla Jeesuse Kristuse päevik, kirjutab nädalalõpul Daily Mirror. "Kas see on Jeesuse Kristuse esimene portree?" küsib Mail on Sunday.

Suurbritannia ajalehtede nädalalõpukirjutised müstilistest tekstidest on inspireeritud leiust ühes koopas Jordaanias Sahami küla lähedal. Küla on umbkaudu viie kilomeetri kaugusel Iisraeli Hamat Gaderist, tuhandeid aastaid tuntud pühapaigast. Qumran, kus 1947. kuni 1956. aastani leiti nn. Surnumere kirjarullid (papüüruse- ja pärgamendirullid) ristiusu varaste tekstidega, jääb külast umbes 150 kilomeetri kaugusele.

Usutavasti leidis need metallraamatukesed keegi jordaanlane, kelle käest ostis (vanaheebrea keeles?) kirjutatud tekstid Hassan Saeda, kes need Iisraeli smugeldas.

Seitsmekümnes raamatukeses on igaühes 5–15 traadiga kokku köidetud lehte.

Esimene Jeesuse Kristuse portree?

Külaelanikud rääkisid Mail on Sunday ajakirjanikele, et koobas tuli nähtavale viis aastat tagasi, kui üleujutusvesi maa pinnakihi minema uhtus. Metallraamatukesed, igal lehel tõenäoliselt mingi stiliseeritud pilt ja suhteliselt vähe teksti, lebasid sisseraiutud riiulikestel, kirjutab Mail on Sunday. Mõni raamatuke on traadiga kokku köidetud kahelt poolt, nagu oleks nad määratud igaveseks suletuks jääma. Tekste pole keegi saanud täpsemalt uurida, ent ajaleht toob ära suurendatud foto ühest esikaanest, väites, et seal jäädvustatu võib olla esimene teadaolev Jeesuse Kristuse portree.

Asjatundjaile toetudes eeldab ajaleht, et tegemist võib olla mõne varajase juudausu messianistliku sekti kätetööga. Oletus lähtub sellest, et nii mõnelgi roostes metall-lehel on kujutatud inimesi, mida tolleaegne juudausu põhivool rangelt keelas.

Hassan Saeda, kolmekümnendates aastates jõukas ärimees, lükkab jutud koopast ja Jordaaniast ümber ning kinnitab, et tegelikult on tekstid tema vanavanavanaisa pärandus.

Ajakirjanikud seda ei usu ja püüavad tõestada, et need on ikka leitud Jordaaniast.

Hassan Saeda pole nõustunud raamatukesi müüma, kuigi kollektsionäärid nii lähedalt kui kaugelt on talle pakkunud kümneid miljoneid eurosid kas või mõne eest. Samas püüdis Briti kirjanik Nick Fielding paar aastat tagasi uurida, kas raamatukesed ikka on ehtsad, ja sai Iisraelilt kerge vaevaga loa need riigist välja viia. Mail on Sunday ajakirjanikud oletavad, et ka Iisraeli oma teadlased polnud järelikult metallraamatukeste iidses päritolus veendunud. Kuid uuringud, mis tehti Oxfordi ülikoolis ja Šveitsis ühes laboris, kinnitasid, et metall on vaieldamatult sulatatud vanal Rooma ajal.

Pärast seda on Jordaania võimud nõudnud, et väärtuslikud raamatukesed tagastataks.

Daily Mirror ei maini sõnagagi mingit Jeesuse Kristuse portreed, kuid arvab, et Jeesus Kristus võis ise neid raamatuid lugeda – või koguni need kirjutada.

Ja kui nii ka pole, kirjutab ajaleht, siis näib see igal juhul olevat vanim teadaolev kristlik tekstikogum, mis ennetab isegi Pauluse kirjutatut.

Jeruusalemma Piiblikooli uue testamendi professor Jerome Murphy O`Connor arutleb, et vahest katab nende metallraamatukeste tekst Jeesuse "kadunud aastaid" – ta leiti templist 12aastaselt ja uuesti kõneldi temast alles kui 30aastasest mehest, kui ta kohtus Ristija Johannesega.

"Jeesus võis kirjutada ju päevikut – aga muidugi ei tea me neist tekstidest veel midagi ja vara on spekuleerida," ütleb O`Connor lootusrikkalt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee