Eesti uudised

Kiirabi koormavad perearsti abita jäänud haiged?  (29)

TIINA KAUKVERE , 1. aprill 2011 07:04
KOORMATUD: Tallinna kiirabi teenindab aasta algusest peale ühes kuus ligi 1000 inimest rohkem kui mullu. Foto: Marianne Loorents
Tallinna kiirabi koormus on ohtlikult suur, sest sealt taotleb abi üha rohkem neid, kes võiksid pöörduda perearsti poole. Kiirabi peaarsti Raul Adlase arvates võib see olla seotud arstiabi kättesaadavuse vähenemisega.

Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on kiirabi koormus jaanuaris, veebruaris ja märtsis kõikide varasemate aastatega võrreldes kõvasti kasvanud. «Suurusjärgus 1000 väljakutset kuus on rohkem,» ütleb peaarst. Keskmiselt oli varem sellal 4500–5000 väljakutset. «Koormus on ohtlikult suur, ressurssi ei jätku.» Adlase arvates võib kiirabi koormuse suurenemine olla seotud arstiabi kättesaadavuse vähenemisega. Näiteks helistavad kiirabisse need, kes ei saa libedaga liikuda – perearst aga sellepärast veel koju ei tule. On neid, kelle tervislik seisund on järsku halvenenud – kuid perearsti juurde pääsemiseks tuleb järjekorras oodata. Kolmas kontingent on inimesed, kes on haiglaravijärjekorras, ent kelle tervis enne haiglasse saamist halveneb.

Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhataja Vassili Novak põhjuste kohta oletusi teha ei taha, aga tunnistab, et kriitiliste haigete hulk muutunud ei ole. Töökoormuse suurenemine on tingitud nendest, kes pöörduvad haiglasse, kui nad tegelikult saaksid abi ka mujalt.

«Tervishoid on tervislik süsteem. Kui me kuskilt kättesaadavust halvendame, näiteks perearst ei tule koju, järjekord pikeneb, siis kuskilt peab keegi järele andma, ja see järeleandmise koht on kiirabi ja EMO,» sõnab Adlas.

Kui haigekassa andmetel oli koduvisiite 2007. aastal 112 060, siis 2010. aastal vähenes see arv peaaegu poole võrra. Kas asi võib olla rahas?

Haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul on perearstil koduvisiidi eest õigus küsida 3,2 eurot. Haigekassast arst visiidi eest eraldi tasu ei saa, kuna see on arvestatud pearaha ja ka baasraha sisse (baasraha on ette nähtud ruumide, koduvisiitide ja asjaajamisega seotud transpordikulude katmiseks).

Eesti Perearstide Liidu juhi Ruth Kalda andmeil on koduvisiitide hulk kahanenud, sest inimeste liikumisvõimalused paranevad ja nad saavad ise arsti juurde minna. «Tegelikult ei ole kodu täpsema diagnoosi panemiseks ja analüüside tegemiseks ikkagi ka kõige parem koht. Inimesed on sellest aru saanud,» toob Kalda välja teise põhjuse.

Haiglasse pöörduja perearsti ei teavitagi

Kalda sõnul on rahaprobleemist olulisem inimressursi puudumine. Kui perearst läheb koduvisiite tegema, jätab ta ootama need patsiendid, kes vastuvõtule tulevad. Ta lisab, et vajaduse korral visiite ikkagi tehakse, ning kui arst leiab, et inimene peab viivitamatult perearsti juurde saama, võetakse ta ka järjekorras vahele.

Kalda ütleb, et riigikontrolli, EMOde ja haiglate uurimisest on selgunud, et inimesed, kes EMOsse pöörduvad, perearstile probleemist enamasti ei teatagi. «Minu arust tuleb sellega tegelda, et selgitada inimestele, mis on esimene koht, kuhu pöörduda,» manitseb ta.

Ka perearst Anneli Talvik ütles portaalile Med24, et paljud inimesed ei soovi tööajal perearsti poole pöörduda. Perearstikeskus on lahti kaheksa tundi ja tööajaväliselt on vastuvõtt korraldatud EMOde kaudu. «Uuringud kinnitavad, et just need kodanikud, kes kuritarvitavad EMO ressurssi, pöördudes sinna köhade-nohudega, on probleemiks. Seega pole asi mitte perearstiabi kättesaadavuses üldiselt, vaid mõne inimese soovis pöörduda just EMOsse, mitte oma perearstile,» räägib Talvik. Ta leiab, et EMO ei saa kedagi minema saata, ja nii tekib inimestel mugavusharjumus. Koduvisiitide koha pealt leiab Talvik, et need sobivad nagunii vaid ülirikkasse riiki.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ütleb, et PERH ega Tallinna kiirabi nende poole pöördunud pole. Tema kinnitusel saadakse aasta andmed kiirabi visiitide kohta tänavu mais.

Ka Viljandi kiirabil palju tööd

Suur koormus on ka Viljandi kiirabil. Haigla kommunikatsioonijuht Nele Normann ütles portaalile Arst, et mullu jaanuaris tuli kiirabil teha 693 visiiti, tänavu 784. Enamasti on väljakutsed tõsised, märkis Normann.