Eesti uudised

Puukborrelioos võttis Evelin Ilveselt viimasegi jõuvaru (197)

Eiris Teeveere, 31. märts 2011, 06:56
HAIGUS RÖÖVIS JÕU: Evelin Ilves kinnitab, et pärast puukborrelioosi haigestumist ei jaksanud ta enam joosta ega rulluisutada.  Jarek Jõepera
Ärma talust Kadriorgu presidendilossi kolides sai Evelin Ilves tuntuks kui spordifanaatik, kes juba varavalges rulluisud jalga tõmbas ning trenni tuiskas. Seetõttu on tema viimase aja vormikama figuuri taga nähtud ka võimalikku lapseootust.

Nüüd tunnistas esileedi aga avalikult, et tema sportlikule vormile pani põntsu hoopis puugilt saadud tõbi, mis ta ära kurnas.

Arst keelas sportimise

Kuna esileedi polnud oma teada puugilt hammustada saanud, ei osanud ta pideva väsimuse põhjusena puukborrelioosi kahtlustadagi. Alles hulk aega hiljem kuulnud ta perearstilt, et kõik, kellel puugi hammustuskohale on tekkinud punane sõõr, peaksid paari nädala pärast andma vereproovi. "Vähemalt tagantjärele olen tark," nendib Evelin Ilves.

Kui tõbi lõpuks avastati, määras arst talle mitmenädalase antibiootikumiravi ja keelas spordisõltlasel igasugused treeningud. "Pärast seda keemilist "tapatööd" ma lihtsalt ei jaksanudki enam joosta," kirjutab Evelin Ilves Eesti Naises. Viimased tabletid neelanud ta jõulude paiku.

Tervislikult sööva ja sporti harrastava inimesena polevat Ilves enda sõnul kartagi osanud, et haigus ta nii võimsalt maha murrab.

Tagantjärele targana võib ta aga nüüd öelda, et ainult sportimisest ja tervislikust toidust on vähe. Näiteks peaks söögikraam olema võimalikult värske ja keemiavaba, lisaks peab neelama vitamiine, piisavalt magama, iga päev värskes õhus viibima ja ennast karastama.

Kehakaal on kõikunud varemgi

Evelin Ilvese vööümbermõõt on rahvast erutanud varemgi. 2008. aasta oktoobris pidas ta vajalikuks tunnistada, et last oodates kogunes talle üle 30 lisakilo, mis pärast sünnitust enamikus ka alles jäid. "Sügavas metsas, peeglita majas talu ehitades polnud see ka kõige pakilisem probleem, millega tegelda," ütles ta toona.

Kui taluperenaisest sai aga riigi esileedi, mõistnud ta ruttu, et nüüd on prioriteedid teised. "Siin läheb vaja palju selliseid asju, mis maainimesele hommikul esimesena ealeski ei meenu. Näiteks välimus, millega (seltskonna)ajakirjandus rahule jääb, on üks nendest," rääkis ta Postimehes. "Pekske mind, kulla ajakirjanikud!" pahvatas Ilves. "Selle eest, et lapseootus mu paksuks tegi. Selle eest, et ääremaal ettevõtjaks tahtsin saada."

Kui proua end taas vormi sai, muutus ka tema sallivus paksude suhtes.

Ligi kaks aastat tagasi näiteks said Ilvese käest nuhelda ülekaalulised arstid. "Miks ei võiks näiteks järgmisel arstide liidu kokkusaamisel võtta vastu otsuse, et aasta pärast võiksid kõik tohtrid ennast tervislikku vormi viia? Eesmärk – meil pole enam ühtki ülekaalulist arsti," teatas ta toona.

Järgmiseks võttis esileedi pihtide vahele kõhuka presidendi, kes abikaasa karmi käe all kibekiiresti mitukümmend kilo alla võttis.

Evelin Ilves on paljudele meelde jäänud eelkõige kui rulluisufanaatik, kes kihutab võistlustel ning teeb trenni maanteel ja ka mõnes südalinna parkimismajas. Ometi polnudki proual plaanis rulluisutamisega tõsiselt tegelema hakata, nagu ta aastapäevad tagasi ajakirjas Tervis Pluss kinnitas. Kui aga tema tegevus inimesi innustama hakkas, tulnud tal ennast lihtsalt kätte võtta ja trenni minna.

Spordiarst: muuda toitumisharjumusi!

Spordiarst Mihkel Mardna selgitab, et tõelise harrastussportlase organismis kujuneb välja teatud ainevahetus, mis on harjunud energiat salvestama ja samas ka kulutama.

"Kui füüsiline koormus päevapealt katkestada, siis see energia akumuleerub ehk ladestub rasvana. Seetõttu võetakse suhteliselt lühikese ajaga üsna palju kaalus juurde – juhul, kui ei muudeta kardinaalselt oma toitumisharjumusi. Ehk siis ei vähendata igapäevast kaloraaži," räägib Mardna. "Sageli on mõnel puhul vaja isegi toitumisspetsialisti nõuannet. Tavaliselt aga selline kogenud harrastaja tunnetab juba ise ära, milline tema päevane energia-vajadus olenevalt päevasest koormusest võiks olla."

Mardna sõnul ongi inimeste ülekaalu põhjuseks enamasti vale toitumine ja vähene liikuvus.

Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva või kauemgi – kuni naha külge kinnitunud puugi pisikud inimesele üle kanduvad. Tüüpiline sümptom on nahalööve, mis algul suureneb, kuid lõpuks kaob. Harvem tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames. Need sümptomid on märgiks nakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist löövet. Närvisüsteemisümptomid võivad ilmneda mõni nädal kuni kuu pärast nakatumist. Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valu kätes, jalgades, kuklas või seljas. Pärast borrelioosi läbipõdemist ei teki mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis pole. Allikas: www.puuk.ee

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee