Eesti uudised

Tõesti kurb, et armsad kroonid nii ebaväärikalt otsa leiavad! (58)

TIINA KAUKVERE, 30. märts 2011, 07:00
MIDA KROONIPURUGA TEHA?: AFP teatas jaanuaris, et Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhi Rait Roosve sõnul kasutatakse kroone Iru elektrijaamas kütteks, et tallinlastele sooja toota. Eesti Energia eitas seda, kuna Iru elektrijaam töötab maagaasil. Päevinäinud Eesti kroonid hoopis purustatakse ning viiakse koos teiste segaolmejäätmetega Jõelähtmele pürgilasse, kus kroonipuru ladustatakse.  Arno Saar, Tairo Lutter
Eesti Pank laseb purustatud kroonid matta koos olmejäätmetega Tallinna prügimäele, sest see on odavaim lahendus. Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja sõnul on see Eesti vabaduse sümboli suhtes vääritu tegu.

"On tõesti kurb, et meile armsad Eesti kroonid nii ebaväärikal viisil oma otsa leiavad. Eestlastele seostub oma raha kasutuselevõtt iseseisvuse ja vabadusega. Neil mõistetel on suur emotsionaalne väärtus, millega ei tohiks hooletult ümber käia," ütleb Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.

Ta lisab, et kroonide põletamine oleks olnud sümboolsem ning taaskasutamine on positiivne.

Ka Vigala vallavanem Priit Kärsna leiab, et kroonipuru põletamine oleks olnud parem lahendus. "Miks neid ei põletata, et sooja toota? Mulle on selgusetu, miks jäätmekäitlusfirmad soovivad rajada prügipõletustehaseid, kui isegi paberraha põletamine on probleemne," ütleb Kärsna. Tema arust on tegemist üheliigilise materjaliga, mida pole vaja sorteeridagi.

Ka kroonide kujunduse autor Vladimir Taiger ei pea kroonide prügimäele viimist eetiliseks. Ta lisab, et taaskasutuse või põletamise vastu ei oleks tal midagi.

Taigeri meelest tegutseti kroonide suhtes ebaväärikalt juba jaanuaris, kui korraldati Kalamajas Metropoli kunstigaleriis aktsioon, kus soovijatel oli võimalik purustatud Eesti kroonides supelda. "See oli Eesti riigi, iseseisva riigi üks sümboleid," kommenteeris ta tol korral.

Kui lipuseadus ütleb, et kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp tuleb hävitada sündsal viisil, siis rahaseadus ütleb vaid, et raha käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale.

Kroone on aastaid prügimäele veetud

Eesti Panga esindaja Viljar Rääsk ütleb, et katkiseid või hävinud turvamärkidega kroone on purustatuna prügimäel ladestatud juba aastaid. "Näiteks hävitas keskpank 2009. aastal, kui eurole üleminek sularaharinglust veel ei mõjutanud, umbes 33 miljonit pangatähte," lausub Rääsk ning lisab, et samamoodi toimitakse edaspidi ka rikutud eurodega.

Eesti Pank ostis purustatud pangatähtede käitlemise Ragn Sellsilt. Selle firma Põhja regiooni juht Priit Sipelgas ütleb, et rahapuru otsustati Jõelähtme prügimäele ladestada, sest nii on kõige odavam.

Sipelga teada on pangal kaks purustit, mistõttu kogu rahahulka korraga purustada ei ole võimalik. Seetõttu viib prügiauto Eesti Pangast kolm korda nädalas minema vaid 4,5 kuupmeetrit rahapuru. Edasi läheb tee koos teiste olmejäätmetega prügimäele, kus kogu kupatus maha maetakse.

Rahvuslane: see on rahva hinge sülitamine!

Priit Sipelgas ütleb, et kui raha näiteks põletamisele viia, on sellega seotud veo- ja vaheladustamise kulud.

Suur prügifurgoon mahutab kuni 90 kuupi. Seega peaks rahapuru mitu nädalat koguma ja ladustama ning alles siis saaks selle põletamisele vedada.

"Majanduslikus mõttes on Jõelähtmele matmine kindlasti odavam," ütleb Sipelgas ning lisab, et kogu põletamisega seotud logistika võib keskkonda isegi rohkem saastata.

"Kõige odavam oleks riik üldse laiali saata. See ei ole argument. Meie raha prügimäele tassimine on Eesti rahvale hinge sülgamine," ütleb rahvuslane Martin Helme. Tema arust oli Eesti krooni hävitamine üldse viga ning ta ütleb, et Saksa ja Soome eurole üle minnes markasid ei hävitanud.

"Kuhu meil nüüd nii kiire sellega on?" küsib Helme ning arvab, et nagunii tuleb kroon varsti uuesti kasutusele võtta.

Tallinna prügila juhatuse liige Allan Pohlak ütleb, et purustatud kroonid muu prügi seast silma ei hakka. Rääski sõnul tehakse purustatud prügist väikesed briketid.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee