Kommentaar

Toiduainete hinnad rekordikursil  (8)

Tiit Made, 20. Augusti Klubi liige , 23. märts 2011, 06:59
Keegi ütles, et läheb toidupoodi nagu hambaarsti juurde. Kardab minna, sest ei julgevat hinnasilte vaadata.

Tõsi see on, et väga lühikese ajaga on Eesti toiduaineturu hinnatasemes püstitatud suuri tõusurekordeid. Protsess sai stardipaugu, kui Euroopa Liidu institutsioonid otsustasid lubada Eestil võtta kasutusele euro. Otsus käes, said kaupmehed käed vabaks ja hinnaralli läks lahti.

Eesti on hinnatõusu liider

Praeguseks on Eesti toiduainete hinnatõusu poolest Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsiooni (OECD) riikide liider kogu maailma arvestuses. Teatavasti saime hiljuti selle rikaste klubina tuntud organisatsiooni liikmeks. Muu hulgas koostab see organisatsioon väga häid majandusanalüüse nii üldiselt kui ka riikide kaupa. Seal öeldakse meile, kes me tegelikult oleme.

Eesti toiduainete hinnad kasvasid näiteks detsembris keskmiselt üle 12 protsendi, kui OECD 33 liikmesriigi keskmine kasv oli kõigest 2,6% ehk umbes viis korda vähem. Euroopas oleme toiduainete hinnatõusu poolest viie tublima hulgas.

Järsult on viimastel kuudel kallinenud piimatooted, õunad, kohv, värske köögivili, tangained, leivatooted, isegi kartul. Rääkimata imporditavatest tomatitest, kurkidest, viinamarjadest, suhkrust ja muust.

Hinnaralli on ühes mõttes isegi loogiline. Võib-olla ma panen mööda, aga tundub küll, et Toompea valitsejad sõlmisid kaupmeestega teatud džentelmenide kokkuleppe, et nad kannataksid euro saamise nimel hindade tõstmisega mõnda aega, et inflatsioonikriteerium püsiks alla 3%.

Kui selline kokkulepe oli, siis see töötas. Kaupmehed suhtusid valitsuse pürgimistesse mõistvalt. Kui euro käes, võisid nad saamata jäänud kasumid kuhjaga tagasi korjata. Kust seda kõige kiiremini kätte saada? Ikka toidukaupade pealt, sest söömisest loobuda ei saa. Toompea muidugi teab, milles asi, kuid hoidis delikaatselt madalat profiili ka valimiseelses hindade taltsutamise lubaduste jagamises.

Teisalt näitab toimuv «evolutsioon» Eesti hinnasüsteemis ilmekalt Euroopa Liidu euro saamise kriteeriumide läbimõtlematust. Vähemalt inflatsiooninäitaja osas. Hea tahtmise korral, nagu Eestil oli, saab mõnda aega pingutada ja kriteeriumi täita. Mis hiljem tuleb, pole enam Brüsseli asi. Keegi eurot ära võtma ei kipu. Nii hakkaski inflatsioon eurojärgselt vohama, mis ei ole küll euro enese kasutuselevõtmise süü.

Eriti karm paistab praegune toidukaupade hinnatõus tähelepanuväärse tööpuuduse tingimustes ja olukorras, kus pensionide tõus on külmutatud. Samas on selge, et kes tahes erakondadest valitsuse moodustavad, ei suuda nad kehtiva turumajandusfilosoofia ja Euroopa Liidu avatud hinnapoliitika tingimustes toidupoodide hinnavalu leevendamiseks midagi olulist ära teha.

Hinnad kasvavad, palgad mitte

Hinnatõus jätkub ka pärast valimisi. Hinnakujunemist võiks reguleerida vaid kaubapakkujate omavaheline konkurents, kuid selles osas on meil rohkem monopolismi kui vaba turu elemente.

Hüva. Võiks ju silma hinnatõusu suhtes kinni pigistada, kui keskmine palk ja pensionid kasvaksid inflatsioonitaktis. Meile aga vaatab praegu ametlikust statistikast vastu hoopis olukord, kus keskmise palga kasv on jäänud hindade kasvu tempost tunduvalt maha. Seejuures kinnitatakse, et palga tõstmisega olekski tark viivitada. Siis kasvab Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime. Teoreetiliselt on see tõesti nii, kuid inimlikus mõttes on olukord nutune.

Mida teha? Muuta tarbimisharjumusi ja leppida, et oleme suure Euroopa majanduspere liikmed, kus hinnakujundamisegi küsimustes on suhteliselt raske kaasa rääkida.

Mis puutub toidukaupadesse, siis neid ostmata jätta ei saa ja sellega kahtlemata hindade kujundamisel kaupmehed arvestavad. Kuid tarbija enda nõudlus on just see tegija, mis võib aidata hindu allapoole reguleerida.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee