Eesti uudised

Ema ja isa jagelevad poja surnukeha pärast (123)

Teet Teder, Kaarel Tigas, 22. märts 2011 07:03
Ema peitis poja surnukeha isa eest garaaži. Siis blokeeris isa morgi ukse autoga ja ema kutsutud matuselised leinasid tühja kirstu ääres. Kõlab uskumatult, aga see pole Lõuna-Ameerika seebiooper, vaid Eesti elu.

Einar suri 5. märtsil, napilt kuu enne 60. sünnipäeva. Tema lahutatud vanemad, ema Laine-Loreida ja isa Villi, on viimase 52 aasta jooksul kohtunud vaid mõne korra ja needki korrad on lõppenud tüliga. Isa väitis Kanal 2 uudistesaatele "Reporter", et Einari ema on nii talle kui ka tema abikaasale lausa füüsiliselt kallale tunginud. "Haiglas ei lastud mind oma sureva poja juurde – ta valvas ukse peal," kurtis isa uudistesaates.

"Ta võib rääkida, mis tahab! Tema räägib ja kirjutab ja kaebab," ei oska ema "Reporteri" küsimuse peale endise mehe vägivaldsuse kohta teha muud kui muiata.

Mõlemal vanemal on soov poeg oma pere hauaplatsile sängitada. Vahendeid valimata asusid osapooled surnukeha eest võitlusse. Muide, kui ema kutsus kohale "Reporteri", siis isa omakorda ETV saate "Pealtnägija" inimesed.

Einari lapsed aga hoiavad ema poole.

Tütar: surm on rohkem kui kahtlane!

Einari seaduslik abikaasa on Astrid, kellega mees mõne aasta koos elas ja mullu 9. novembril ametlikult paari läks. Siis, kui Einar juba tõvevoodis oli. Nimelt viidi ta mullu augustis kasvajaga Mustamäe haiglasse. Kolmandal abielupäeval määras Einar oma vara ainupärijaks värske abikaasa Astridi.

"Mina nägin temas kohe niisugust hästi toredat inimest, kes mulle väga meeldis," ütles Astrid "Reporterile". Meedia tähelepanust eelistab ta aga hoiduda ega soovi Õhtulehele kommentaare jagada.

Einari tütar Kristin peab isa surma asjaolusid rohkem kui kahtlaseks. Tema sõnul olnud isal adekvaatsushäireid. "Selgus, et see abikaasa soovib mu isa tuhastada, ilma lahanguta, nii kiiresti, kui võimalik."

Üks Einari raviarst leidis, et patsiendi koomasse langemine oli väga kiire ja ootamatu, nagu ka sellest väljatulek. Lisaks südame arütmia ja infarkt. "Ta ei surnud oma põhihaigusesse, vähki," ütles tütar "Reporterile".

Astridile aga oli haiguse kulg tema enda sõnul niivõrd selge, et ta ei pidanud lahkamist vajalikuks.

Einari surmatunnistus väljastati Astridile ja ta asus koos isa Villi ja Einari onuga matust korraldama. Matusetalitus oli Pärnamäe krematooriumis 14. märtsil, kadunuke aga sinna ei jõudnud. Nimelt sai surmatunnistuse ka Einari ema Laine-Loreida, kes viis poja surnukeha teadmata kuhu.

Villi arvas, et Pärnamäel alustatud matus tuleks ikkagi lõpule viia. Ta sai poja surnukeha kätte. Ehitajate teel asuva eramu garaažist.

Laine-Loreida korraldatud matus pidi olema 17. märtsil Rahumäe kalmistul. Inimesed tulid kohale, aga kirst oli taas tühi. Villi oli parkinud auto otse Hiiu haigla surnukuuri ukse ette.

Ema sõnul ei rääkinud Einar kunagi, et sooviks isapoolse suguvõsa platsile maetud saada. Siis, kui tervis juba halb, olevat poeg talle öelnud, et tahab mulla alla minna kirstus ja rohkete lilledega. Ema pool tegi avalduse ka prokuratuuri, kellel on 10 päeva aega otsustada, kas alustada menetlust.

"Ma ei suuda mõista, kuidas võivad inimesed nii alatud olla," nutab ema "Reporteri" kaamerate ees. Nimelt sai isa möödunud reedel poja surnukeha kätte ja laskis selle kohe tuhastada. See ajas ema poole nii marru, et tule alla sattus matusebüroo, kes surnukeha valedele inimestele välja andis.

Leinatalituse päeval kaklus

Kesklinna matusebüroo juhataja Ain Tomingas sellega nõus pole. "Leinatalituse päevaks sai lepingu järgi 17. märts ja toimumiskohaks Rahumäe kabel Rahumäe surnuaial. Paar päeva pärast vormistamist helistasid meile inimesed, kes ütlesid, et nemad on ka kodanik Einari sugulased, ja palusid kadunuke hoopis neile välja anda. Kuna meil oli leping sõlmitud, siis teisele, meie jaoks võõrale osapoolele väljaandmist ei pidanud me võimalikuks," selgitab Tomingas.

Surnukeha garaažis hoidmisest ei tea matusebüroo midagi. "Ei tea, et see kuskil garaažis oleks olnud. Kadunuke suri haiglas, sealt lasid omaksed ta kohtumeditsiini instituuti viia. Meie käisime tal seal järel ja viisime oma hoiustamisruumi, sealt aga omaste soovil Hiiu onkoloogiahaigla morgi," räägib Tomingas.