Eesti uudised

Kemplus auto pärast viis ähvarduseni sõbranna kasti lüüa (1)

Arvo Uustalu, 22. märts 2011 07:03
PEIDUS: Kus tüliõunaks saanud punane Volkswagen praegu on, teavad vaid Sheila Sangernebo ja tema isa. Foto: ETV
"Karinil soovitati kiiresti Soome tagasi tulla, sest sealses parklas ootavad teda kurikatega mehed.

Sina, l..s, lõpetad mulla all kastis, karjus Sheila telefonitorru," meenutab Maarius Truuts, kuidas tema õe Karin Sooneste firmas töötanud naine lubas Karini mullatoidule saata ja nõudis enda valdusse võetud liisingauto eest 10 000 eurot.

Auto roostetab peiduurkas

2. märtsil tunnistas Sheila Sangernebo ETV "Pealtnägijas" otse kaamerasse, et ähvardussõnad kõlasid tõepoolest ja ta on mõelnud neid koguni ellu viia. Sooneste ütles samuti otse kaamerasse, et kui muidu ei saa, siis on ta nõus seadust rikkuma ja oma peidetud Volkswagen Yetta tagasi varastama. Õhtulehele kinnitab Sooneste, et usub meie õigussüsteemi ja oma sõnu täide viima ei hakka. "Andsime hiljuti uue avalduse, et alustataks kriminaaluurimist."

Sangernebo isa Vello Jürgenson leiab, et kohtust abi pole, ja pere hoiab punast Volkswagenit enda käes pantvangina kas või surmani.

Kui autost ilma jäänud Sooneste on nõus kummalist olukorda selgitama, siis Sangernebo laskis isal edasi öelda, et ta ei soovi asjast rääkida.

Sooneste sõnul sai tüli alguse sellest, et ta andis tema juures töötanud Sangernebole kasutada oma vana BMW. Kuna ta aga leidis autole ostja, siis pakkus ta töötajale võimalust sõita oma 2006. aasta Volkswagen Yettaga. "Sheila kasutas minu BMWd täiesti tasuta, kuid kuna ma leidsin autole ostja, siis pakkusin talle tööl käimise tarbeks oma 2006. aasta Volkswagenit. Et Sheila tahtis autoga teha ka oma isiklikke sõite, siis leppisime suusõnaliselt kokku, et tema maksab sel juhul kuuliisingut ja kaskot. Mingit raha ei ole ta kummagi auto eest mulle maksnud," räägib Sooneste. "Kui ta puhkusele läks, oli kõik veel väga okei. Tööle ta enam ei naasnud ja kui palusin auto ära tuua, siis küsis ta 10 000 eurot ning ütles, et auto on kindlasse kohta ära peidetud."

Sangernebo isa kinnitab, et tütar võttis pangast laenu, maksis BMW eest 12 000 eurot ning otsustas pärast BMW Soonestele tagasiandmist ära osta tööandja peaaegu uue Volkswageni, lisades selleks varemantud rahale 10 000 eurot. Ühegi tehingu kohta ei vormistatud ametlikke pabereid. Küll tegi auto omanik Volkswageni kasutusloa Sangernebo nimele ning andis talle ka teise kimbu võtmeid.

Kumb on väljapressija?

Sooneste sõnul on panga ja liisingufirmaga asi nõnda kaugel, et 15. aprillil selgub, kas ta saab maksta auto jääkväärtuse ära korraga või edasimaksetena. "Auto jääkväärtus on 4100 eurot. Tegin taotluse, et pank oleks maksete lõppemiseni auto omanik edasi, sest see oleks meile mingikski garantiiks, et autot ei üritataks mingi skeemiga maha müüa," seletab Sooneste ja nendib, et oma endist alluvat pole ta kätte saanud, kuigi too töötab Espoo linna ühes teises koristusfirmas.

Sangernebo ema Edith Jürgenson ütleb, et pere on otsustanud juhtunust avalikult enam mitte rääkida. "Abikaasa saatis Soonestele e-kirja, kuid vastust ei saanud. Ilmselt on tal vesi ahjus. Sheila oli kergeusklik ja talle tõmmati pang pähe. Tütrel on nüüd pangalaen kaelas. Aga kohtusüsteemisse pole meil ausalt öeldes usku," räägib ta.

Vello Jürgensoni väitel sai tütar petta juba siis, kui 12 000 euro eest vana bemari ostis. "Selles ei saa kedagi süüdistada. Aga nagu hiljem selgus, oli Sooneste Volkswagen kaks korda avariis olnud ning sellest oleks tulnud autot pakkudes kindlasti rääkida. BMW eest andis tütar 12 000 eurot. Oleme nõus Volkswageni kohe tagasi andma, kui me kas või 10 000 sellest rahast tagasi saame," kinnitab Jürgenson.

2009. aasta oktoobris käis Sooneste koos oma vennaga Suure-Jaanis, kus auto Sangernebo isakodu hoovis seisis. Kohale kutsuti ka politsei, kuid mundrimees sai soovitada vaid asi kohtusse anda. Tagasiteel Tallinna helistas Soonestele Sangernebo ning külvas ta ähvardustega üle, meenutab Sooneste vend Maarius Truuts. Sestpeale pole naised suhelnud. Kuna Sangernebol enam auto kasutamise õigust pole ja ta ei saa pikendada ka auto tehnoülevaatust, konutab auto kuskil Viljandimaa garaažinurgas.

Soonestele on jäänud vaid pangale maksete tegemise rõõm. Auto eest, mida ta pole poolteist aastat näinudki.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee