Eesti uudised

Mart Helme: valimistel peaks olema vastuhääletamise võimalus! (45)

Kaarel Tigas, 11. märts 2011, 07:06
VASTUHÄÄLE VÕIMALUS: Valimistel üksikkandidaadina osalenud Mart Helme leiab, et valimistel peaks saama ka vastu hääletada, praegu seadus seda ei luba. Foto: TEET MALSROOS
"Tolguseid ei vali", "Mõttetud rahaahned tõusikud", "Mina vargaid ei toida!" – need on vaid mõni sõnum tänavustelt valimissedelitelt. Miks on protestimisvõimalus aga ära võetud internetis hääletajalt?

Tänavustel valimistel kogunes kehtetuid sedeleid rohkem kui kunagi varem, viimastel andmetel üle 5000 (loe lähemalt 9. märtsi Õhtulehest). Paljud näevad sedeli täitmatajätmises, sinna millegi joonistamises või mingisuguse sõnumi kirjutamises võimalust riigis toimuva vastu protestida, ehkki nad valimisjaoskonda minekuga näitavad, et see neile korda läheb. Kehtetuks tunnistatud hääled suurendavad kunstlikult küll valimas käinute arvu, kuid jäävad valimiskünnise arvutamisel arvesse minevate häälte hulgast välja ega kahanda seega kellegi võimalust valituks osutuda.

Seni suurimaks valimistega seotud protestiaktsiooniks peetakse aga hoopis Indrek Tarandi valimist europarlamenti. Parlamendivalimistel samasugust üllatust kellelgi korraldada ei õnnestunud, kuigi eelnevalt oli valijate nurinat kuulda ohtralt.

Vastuhääled poolthäältest maha?

Parlamendivalimistel üksikkandidaadina osalenud Mart Helme ei nõustu, et talle antud hääl näitaks mingisugust protesti – toetati ikkagi vaateid. Pigem jäeti Helme arvates talle hääl andmata hirmus, et kui tema riigikokku ei pääse, saab sellest kasu mõni ebasobiv erakond. Nii läksid "tema hääled" hoopis konkreetse valija jaoks sobivamale parteile.

Helme nõustub, et protest valimistel on demokraatlikus ühiskonnas normaalne nähe. Otsest valimissedeli rikkumist ei poolda ta aga ei tava- ega internetihääletusel, vaid peab seda pigem huligaansuseks: "Kui inimesed poliitiliselt protesteerida tahavad, peaksid nad poliitiliselt organiseeruma."

Muutmist vajaks Helme arvates pigem valimisseadus: "Kandidaadi vastu hääletamise võimalus oleks hoopis konstruktiivsem ja viisakam vorm protesti avaldamiseks." Hiljem võiks vastuhääled poolthäältest lihtlabaselt kas või maha lahutada. Helme toob välja ka alles hiljuti Venemaal kasutusel olnud võimaluse hääletada kõigi vastu.

E-hääletusel tuli ette, et seoses arvutiseadistuse eripäradega polnud veidi võhiklikumal arvutikasutajal võimalik kõiki kandidaate oma ekraanile kuvada. "Tegelikult võiks nõuda e-valimiste tühistamist, aga leidsime üksikkandidaatidega, et meid tembeldatakse lihtsalt skandalistideks. Tõenäoliselt see ei muudaks ka tulemust," räägib Helme. Samas on viimase hetke otsustajaid valimistel kuni viiendik hääletanuist, seega on oluline, et kõik kandidaadid oleks arvutiekraanil võrdselt leitavad.

Helme arvates pole veebipõhised valimisprotseduurid praegu veel nii kindlad, et neid ei saaks vaidlustada – ehkki peaksid olema. E-valimiste erapooletusega jäädi selgelt hätta ja valimiskomisjoni esimees peaks selle eest vastutama.

"Kui oled vastu, siis ära mine valima."

Politoloog Rein Toomla ei pea viimastel valimistel rikutud sedelite hulka – veidi alla 1% – murettekitavalt suureks. E-valimistel pakutav võimalus oma häält korduvalt muuta, on hea alternatiiv neile, kes kogemata sedeli rikuvad.

"Kui sa lähed valima ja rikud teadlikult sedeli, tekib alati küsimus, mis seisundis sa olid. Äkki oled ikka mitu-mitu õlut enne ära joonud?" küsib Toomla.

Kunagise Venemaa-suursaadiku Helme mainitud kõigi vastu hääletamist ta ei poolda. "Kui isegi venelased on loobunud, kas siis meie oleme veel rumalamad?" küsib politoloog naljaga pooleks. Tema sõnul on Eestis siiski ka ühed valimised, kus saab vastu olla – riigikogu esimehe omad.

Politoloogi meelest on see poliitilise kultuuri küsimus: "Kui oled tõepoolest vastu, siis ära mine valima." Kasin valimisaktiivsus ongi hea indikaator – vähese hulga valijate valitud parlament suudab ilmselt ise teha oma järeldused rahva usalduse kohta.

E-valimissedeli sodimise võimaluse tekke vabariigi valimiskomisjoni meediasuhete juht Erki Peegel välistab: "Praegu näeb riigikogu valimise seadus nii pabersedeliga kui ka elektrooniliselt hääletamisel ette, et hääl antakse kandidaadi poolt. Kui võimaldada "vastuhääle" andmist elektrooniliselt, oleks see esiteks vastuolus valimisseadusega ja teiseks tekitaks valijale illusiooni, et tema "vastuhäälel" on samaväärne tähendus kui kandidaadi poolt antud häälel."

Rikutud sedel on tegelikult aga kehtetu ja valimistulemust ei mõjuta.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee