Eesti uudised

Kas vaesus on häbiasi? (43)

Marian Männi, 19. veebruar 2011, 08:55
 Scanpix
Karin tatsab karvasaabastes ja liibuvates teksades kesklinnakoolist kodu poole. "Kellel lahedaid asju pole, neil on vähem sõpru!" ütleb ta. "Nad on vaiksemad!" Karini jänesemütsiga sõbranna räägib mobiiliga.

Õhtuleht uuris, kas lapsed häbenevad vaesust. 14aastane Karin ütleb, et tema leiab trendieeskujusid internetist ja küsib vanematelt uute rõivaste jaoks raha: "Enamasti annavad ka! Selleks, et klassis tegija olla, tuleb viimase trendiga kaasas käia," teab Karin. Viimane trend ongi UGGid ehk pehmed kõrged karvasaapad ja jänesemütsid.

Ka peab taskus uusim tehnikavidin – nutitelefon – olema. Kas Sony Ericsson või iPhone.

"Kellel on, neid alati vaadatakse," kinnitab Karin. "Öeldakse, et oh, las ma mängin! Räägitakse, et sellel tüdrukul on see. Nii lahe, et tal on."

Kellel aga pole, need on Karini sõnul klassis vaiksemad. "Neil on ka vähem sõpru. Ma ei ütle halva pärast, aga nad on vaiksemad."

Kui varem said kõik lapsed klassiekskursioonil käia, siis viimasel ajal on tema klassis paar-kolm last jätnud käimata. Klassivennad, kes uksest naerdes välja astuvad, kinnitavad samuti, et koolis peab stiilne olema. Kust stiili saab, teavad kõik neli poissi mõtlematagi: "Poest!"

Sellegipoolest tunnistavad kõik, et kel raha palju pole, see häbenema ei peaks, sest pole ju põhjust!

Kõik ei hala – miks mul ei ole?

Kahe lapse ema Helena muretseb, et tema põhikoolis käivad lapsed häbenevad isegi seda, kui ta neile kinos popcorni ei osta: "Ei taha vaesed välja näha!"

Kinonäks aga maksab sama palju kui kinopilet ja Helena ei raatsi oma niigi nappi raha kulutada. "Neil võiks hea meel olla, et üldse kinno läksime," arvab ta.

Kui sõbrad Krista pojalt Kristjanilt küsisid, kus ta koolivaheajal käis, ei julgenud poiss öelda, et mängis kodus arvutimänge.

"Selline vastus naerdaks välja!" ütleb Krista. Nii poeg luiskas, et oli haigeks jäänud ega saanud seetõttu kusagile minna. Tegelikult on pere aineline seis isa koondamise tõttu tume.

On juba teada, et sel suvel päevitavad nad oma aias, mitte Kreetal nagu mullu. "Poiss ei ütle mulle enam, kui klass ekskursioonile ja teatrisse läheb. Koolis valetab, et on juba selles kohas käinud või seda etendust näinud," ütleb Krista.

Heili tütar, kes käib Mustamäe koolis, ei saa vanematelt päevaraha nagu tema klassiõed. Kui saab, siis kümme krooni.

"Sõbranna oli aga öelnud, et kümme krooni ei ole mingi raha," kurdab Heili. Kord palus tüdruk pisarsilmi flöödipulti. Aga vanemad ei ostnud. Kartsid, et tütart, kes niigi kolmes trennis käib, pillimäng peagi ära tüütab.

Tüdruk aga hakkas ise raha teenima. Tegi puidust kõrvarõngaid ja piparkooke ning müüs neid koolilaadal. Osa rahast kulutas puhvetis, teise osa eest ostis vanaema abiga puldi.

Kolme lapsega üksikema Kairi saab alla keskmist palka. Ta ei suuda samuti iga lapse soovi täita. "Kui ei ole raha, on huviringid põhiline, millest nad ilma jäävad," ütleb ta. "See määrab saatuse. Kui neil huvisid ei ole, tolgendavad niisama tänavatel ringi. Nii neile tundubki, et oleks vaja asju saada."

Kiusatus vargusteks

Soov kuhugi kuuluda on lastevanemate liidu koolitusjuhi Kristiine Vahtramäe sõnul põhjus, miks just asjad nii olulised on. "On erinevaid rühma liidreid. Mõni valitakse selle järgi, et ta teab ja oskab palju, teine aga seetõttu, et tal on ilusad asjad. Nii võivad lapsed ka varastama minna," muretseb Vahtramäe.

Lastevanemate liidu poole pöördutakse tema sõnul tihti küsimusega, mida peaks tegema, kui laps vaesust häbeneb. "Toetame lapsevanemat, et emotsioonid ei keeks üle, vaid läheks ja räägiks, suhtuks häbitundesse kui normaalsesse nähtusse," ütleb Vahtramäe.

"Kodude erinevad võimalused on kõige paremini näha koolisööklas ja puhvetis," ütleb Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults Õpetajate Lehes. "Ühed söövad taldriku tühjaks, ükskõik mis toitu pakutakse. Võtavad veel lisa ja söövad kõhu korralikult täis. Teised näksivad paar makaroni, ülejäänu viskavad minema, teades, et kodus on kapp toitu täis. Lähevad hoopis puhvetisse. Ekskursioonidega on selline lugu, et viimasel ajal läheb ikka kaks-kolm klassi koos, sest ühe klassi õpilastest ei saa rühma kokku."

Laps, kellel pole tunniks vajalikke asju kaasas, ei tarvitse psühholoog Indra Tago sõnul olla lohakas ega unustaja – lapsed lihtsalt varjavad, et peres selleks raha ei olnud.

Eha Kivi, Nõmme sotsiaalhoolekande osakonna asejuhataja sõnul on aga kooliõpilastele palju erinevaid toetusi, millest tihti ei teatagi. "Oleme katnud kõik taotlused lastele, kes tahavad trennis käia;" ütleb Kivi. "Kahjuks on taotlusi tulnud vähe. Paljud häbenevad tulla. Mõtlevad, kuidas ma lähen sandikopikaid anuma. Ei tasu häbeneda, elu on lihtsalt selline – milles siis lapsed süüdi on?"

Samal teemal

19. veebruar 2011, 08:55
Üle poole lastest ei saa kinno
19. veebruar 2011, 08:55
Psühholoog Ene Pill: kui sees valitseb tühjus, pannakse välimusele rõhku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee