Elu

Paremates kaltsukates tekib kaubapäeva hommikul järjekord (28)

Kaire Kenk, 18. veebruar 2011, 07:04
KALTSUKAFÄNN: «Pooled rõivad minu garde-roobis on pärit second-hand’idest. Kannan esinemistelgi tihti sealt pärit riideid,» tunnistab nooruke lauljatar Iiris Vesik.  Erakogu
Millise rõivapoe ukse taha koguneb iga kuu ühel kindlal päeval juba enne avamist paarikümneinimeseline järjekord? See on Tallinna Kaubamaja keldrikorrusel asuv Humana, kuhu uue kauba päevadel tuleb soodsaid ja moodsaid rõivaid jahtima hulk heal järjel naisi.

"Kõige rohkem ostjaid käib ja kõige rohkem ostetakse meil uue kauba esimesel nädalal, kui hinnad kõrgeimad," kinnitab Humana Eesti infojuht Mari-Helene Kaber.

Miks inimesed ostavad kasutatud rõivaste kauplustest? Majanduslikud kaalutlused on kindlalt esikohal. Kuid mitte ainult. Kõik küsitletud second-hand-kaupluste fännid kinnitasid, et nendest poodidest ostmisel ja palganumbri suurusel pole mingit seost. Kõige sagedasema põhjusena väidavad noored, et keskmises Eesti rõivapoes praktiliselt puuduvad ägedad originaalsed riided. "Tavapärasest volüümikamale naisele pole ju tavapoodidest mitte midagi leida," väidab teine. Suur mure rõivastega on Eestis ka pikkade (noor)meeste emadel ja abikaasadel. "Minu mees on 198 sentimeetrit pikk ja talle sobivaid 36tollise pikkusega teksaseid olen näinud vaid Kaubamajas. Hind 1399 krooni. Humana poodidest aga olen ostnud talle juba kolm paari pükse, sealhulgas ehtsad Dieselid ja Levi’sed," kinnitab kolmas.

Väikelinna poed on soodsamad

"Pooled rõivad minu garderoobis on pärit second-hand’idest. Kombineerin lahedaid kaltsukatest leitud rõivaid uutega. Kannan esinemistel tihti sealt pärit riideid. Nendes poodides on lihtsalt müügil erilisemad rõivad," nendib lauljatar Iiris Vesik. "Mul on palju lemmikuid, näiteks üks sädelev roosa uhkete rüüsidega pluus, mis teatud valguses paistab hoopis lilla. Samuti üks hõbedane särk, mille õlgadel on uhked kivikestega pagunid. Maksin nende eest 70 ja 50 krooni."

Iiris leiab, et parima valikuga kasutatud rõivaste poed on just väikelinnades, sest Tallinnas on inimesed julgemad ja ostavad kõik ekstravagantsemad asjad kohe ära.

"Maainimesed eelistavad teistsuguseid rõivaid," kinnitab ka tallinlanna Merje, kellel on peaaegu kogu garderoob second-hand’idest pärit. Enamasti küll väikelinnade kauplustest. Seal on valik suurem ja ka hinnad tema sõnul kõvasti odavamad.

"Teise ringi kauplustest on kergem põnevaid leide teha inimestel, kes endale ise riideid õmmelnud või kes armastavad kududa-heegeldada või mingit muud käsitööd teha," usub ta. "Kaltsukates võib end pealaest jalatallani riidesse panna, vaid talvesaapaid on nendest poodidest raske leida."

Tallinnas on Merjel viis peamist ostukohta: "Paavli tänava second-hand, siis Balti jaama ja Keskturu kaltsukad ning muidugi Humana keti kauplused. Iga päev ma Humanast küll läbi ei astu – käin siis, kui mõne rõivaeseme järele tekib vajadus."

"Väiksematest "sekkaritest" ostetud rõivastel võib tõepoolest olla juures spetsiifiline seisnud lõhn," nendib Merje. "Kuid oma kogemusest võin öelda, et see lõhn kaob rõivastelt, kui need kaks korda läbi pesta ja õues värske õhu käes kuivatada," ütleb ta.

"Lõhn tekib siis, kui riided niiskuvad kas kogumiskonteinerites või transpordi käigus ja jäävad siis pikaks ajaks suletud ruumis seisma. See pole spetsiifiline kaltsukalõhn. Sama lõhn tekib ka siis, kui õues niiskeks saanud jope märjana kappi panna ja seisma jätta. Humana sorteerimiskeskuses sorteeritakse viis-kuus merekonteineritäit riideid nädalas. Meie rõivad seisma ei jää – riided, mida sorteerime, olid alles nädal-paar tagasi annetajate kodudes." ütleb Mari-Helene.

Kalleid kaubamärke on vähemaks jäänud

"Mina ei usu, et second-hand’ist ostetud riietel oleks halb energia. Kui need on korralikult puhastatud ja korda tehtud, pole probleemi. Pealegi tunneksin sellise energia kohe ära – need rõivad lihtsalt ei meeldiks mulle," ütleb moekunstnik Liisi Eesmaa. "Loomulikult ei mõista ma hukka inimesi, kes second-hand’idest ostetud rõivaid ei armasta. Kuid siiski kestavad sealt pärit rõivad kauem kui näiteks Zara või teiste kiirbrändide omad, mida saab kanda ainult ühe hooaja."

Kui mullu tegid Humana kauplused kõige suuremat kassat nn uue kauba päevadel, siis nüüd ostavad inimesed palju ka soodusmüügipäevadelt. "Samas käib uue kauba päevadel ja ühe-kaheeurostel soodusmüükidel täiesti erinev ostjaskond," kinnitab Mari-Helene. "Väga kalleid kaubamärke on meie sorteerimiskeskusesse hakanud vähem sattuma. Ilmselt masu tõttu: inimesed on hakanud pikemalt järele mõtlema, enne kui kallid rõivad heategevuseks annetavad," ütleb ta. Humanal läheb hästi: näiteks 2009. aastal müüdi Eestis 1,7 miljonit eset ehk kokku 530 tonni riideid ehk 270 000 eset rohkem kui varasemal aastal.

"Meil on umbes 40 000 püsiklienti, kelle jaoks uue kauba päevadel tehakse kaupluste uksed lahti juba kell kaheksa hommikul," ütleb Mari-Helene. "Kõige suuremad läbimüügid ongi uue kauba esimesel päeval. Kuid ka järgmistel päevadel pannakse pidevalt uut sorteerimiskeskusest toodud kaupa müüki. Lõpliku otsuse, kui palju mingi rõivaese maksab, teeb iga kaupluse juhataja," selgitab ta.

Väiksemates valdavalt Inglise rõivad

Kui Humana kaupleb peamiselt Soomest, Belgiast ja Rootsist kogutud rõivastega, siis Pärnumaa ühe tuntuma second-hand’i – Tori rahvamaja kõrval oleva poe – kaubavalik pärineb nagu sadadel teistelgi väikestel kasutatud rõivaste kauplustel Inglismaalt. Kaheksandat aastat poodi pidava Aime Voosalu sõnul käib praegu küll kliente vähem kui näiteks kaks aastat tagasi. Endiselt ostetakse aga kõige rohkem lasterõivaid ja hooajakaupu.

Samas on eelsorditud kaup enamasti puhas ja ilus. "Inglismaal satuvad selle kauba hulka sageli müümata jäänud hooajarõivad. Samuti kõik need täiesti uued riided, mis proovikabiinides või soodusmüükidel kannatada saanud," lisab ta.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee