Eesti uudised

Valimistava "autahvel": parteid ise ei võta oma programme tõsiselt! (5)

Toimetas Karoliina Vasli, 16. veebruar 2011 18:32
PALJU MAKSAB? Valimistava valvurite sõnul ei too parteid ise välja arvutusi valimislubaduste maksumuse osas. Valvurite hinnangul näitab see, et ka erakonnad ise ei võta oma programme väga tõsiselt, teades, et suuremat osa neist nagunii ellu ei viida ja seepärast ei taheta aega kulutada ka põhjalikumale analüüsile. Foto: Joosep Martinson
Sel nädalal hindasid vabatahtlikud valvurid vastavust hea valimistava põhimõttele, et kampaania keskendub sisulistele küsimustele. Kuigi varasemate aastatega võrreldes peeti tänavust kampaaniat sisukamaks, leiti enim probleeme olevat lubaduste maksumuse ja plaanitava rahaallika väljatoomisega.

1. koht (ehk enim probleemne): Rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja rahastamisallikas.
Kui rahandusministeerium avaldas oma arvutused, kui palju erinevate valimislubaduste elluviimine maksma läheks, süüdistasid mitmed erakonnad neid poliitilises kallutatuses, olles samas oma arvutusi väga kitsid välja tooma. Nii on valijal raske hinnata, mis lubadustega kaasneda võib. Valimistava valvurite hinnangul näitab see, et ka erakonnad ise ei võta oma programme väga tõsiselt, teades, et suuremat osa neist nagunii ellu ei viida ja seepärast ei taheta aega kulutada ka põhjalikumale analüüsile.

2. koht: Valimiskampaania teemaringi määrab ühiskondlik olulisus, mitte lihtsus ja atraktiivsus.
Kuigi kampaania põhifookuse on paika pannud majandusolukord ning ühelgi nimekirjal pole võimalik pääseda rääkimast oma plaanidest majanduskasvu hoogustamisel ja tööpuuduse vähendamisel, napib sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul ka selleteemalistes lubadustes läbimõeldust ja seostatust. "Vist oleks igale erakonnale vaja oma "Praxist", kes neile valimise eel selle töö ära teeksid," ütles ta. "Praegu võib aga pea igast Praxise analüüsist lugeda, kuidas iga erakond keskendub ühele väikesele osale kogu probleemist, jättes muud seosed tähelepanuta." Selle teema näidetena toodi välja ka avaldused stiilis "välistame koostöö Savisaarega", mis küll pakuvad kõneainest, ent ei keskendu sisulistele plaanidele.

3. koht: Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest.
Valijate hirmutamine Savisaare võimuletulekuga on saanud Eesti valimiskampaaniate halvaks traditsiooniks, ütles sotsioloog Ivi Proos. Juhan Kivirähk lisas, et sarnaseks näiteks on ka konkurentide poolt Keskerakonna kõrge toetuse esitamine mitte-eestlaste hulgas, just nagu oleksid mitte-eestlastest valijad alaväärtuslikumad. Veel ühe näitena nimetati Reformierakonna telereklaami, kus remonditöökoja ülem räägib alluvale, et valitsuse vahetumise korral jäävad nad töötuks. Samuti märgiti vastandumist ja vaenamist paljude väikeerakondade ja üksikkandidaatide retoorikas. Valijate äraostmise näidetena toodi välja linna raha eest tehtavaid üritusi Tallinnas - liuväljade avamised, tervisepäevad, teatrikülastused, aga ka "Tallinn aitab" programmi või vene kiriku ehitamise sidumist valimiskampaaniaga. Äraostmise püüdele sarnaneb ka lihtsustav lähenemine, kus erakonnad pakuvad valijatele üksteise võidu "anname sulle rohkem raha" stiilis lubadusi, rääkimata sama avatult nende maksumusest ja rahastamisallikast.

4. koht: Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele.
Valimislubaduste seotus valitava kogu pädevusega oli üheks peamiseks probleemiks europarlamendi valimiste ajal, kuid tänavuses kampaanias on olukord valvurite hinnangul parem. Siiski nimetati ka siin Keskerakonna taktikat, kus räägitakse asjadest, mida nad valijate heaks pealinnas teevad, luues muljet, nagu oleks nende jätkamiseks vaja munitsipaalpoliitikuid Riigikokku valida. Üksikute näidetena toodi välja ka IRL-i kandidaadi lubadus Viimsi suusaradadest või SDE kandidaadi oma Pirita planeeringutest. Samuti märgiti, et poliitikate asemel räägitakse palju Savisaare või Ansipi isikutest ning valimisretoorikas rõhutatakse omadusi nagu "uus algus" või "võid kindel olla", mis müstifitseerivad poliitikat, mitte ei anna teada plaanidest.

5. koht: Valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid.
Siin toodi esile, et majandusliku paratamatusena saavad erakonnad seekord lubada endale vähem reklaame ning peavad rohkem rõhuma odavamatele võimalustele, mis võimaldavad samas paremat dialoogi. Siiski on valimisdebatid valvurite hinnangul esile toonud kandidaatide kehvad väitlusoskused ning vähese suute oma seisukohti argumenteeritult esitada ja kaitsta.

Hindamises osalesid vabaühenduste liidu EMSL eest veetava valimistava vabatahtlikud valvurid Agu Uudelepp, Ivi Proos, Juhan Kivirähk, Liisa Sveningsson Past, Mari-Liis Jakobson, Sergei Metlev ja Sulev Valner.

Järgmine edetabel avaldatakse 23. veebruaril. Tähelepanekuid hea valimistava vastu eksimisest või ka silmapaistvalt heast järgimisest ootab EMSL aadressil info@ngo.ee.