Eesti uudised

11aastase Alexi seitse aastat kestnud elu koos süstlaga on nüüd lõppemas (42)

Silja Paavle, 1. veebruar 2011, 06:54
PÕEB DIABEETI: «Miks just minul peab see haigus olema?» on sagedasemaid küsi-musi, mida Alex emale-isale meeleheites on esitanud.  ALDO LUUD
"Alex. Süstib 7 aastat," nendib telereklaam õhtust õhtusse, kutsudes üles diabeedihaigeid lapsi toetama. Reklaamis end süstiv tõsine poiss, 11aastane Alex Koddo tunnistab, et mõnikord ajab see haigus teda täitsa närvi.

Seitse aastat diabeetikuelu ahistavad elavaloomulist poissi karmi režiimi ja vähemalt kaheksa nõelatorkega iga päev, kuid nüüd õnneks on sellel lõpp.

Alex Koddo peab endale neli korda päevas süstima insuliini ning teist samapalju kordi mõõtma sõrme otsa tehtava süstlatorkega veresuhkrut.

Insuliini süstimata-veresuhkrut kontrollimata Alex elada ei saa. Ta põeb I tüübi

diabeeti, seetõttu ei suuda tema kõhunääre toota eluks vajalikku hormooni insuliini.

Märkus päevikus: "Magab tunni ajal!"

Samal teemal

1. veebruar 2011, 06:54
1. veebruar 2011, 06:54
1. veebruar 2011, 06:54

Veebruaris läheb Alexi elu aga hulga kergemaks: Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi abiga saab ta endale insuliinipumba. Pump kinnitatakse poisi keha külge ning see töötab peaaegu nagu kunstlik kõhunääre. Pumbaga saab ravimit annustada täpselt ja vaid ühe nupuvajutusega ükskõik kus. Tänu sellele pääsebki poiss lõputuist süstlatorkeist.

Aparaat mõõdab nahaaluse anduriga pidevalt veresuhkrut, kuid see lisamugavus läheb Alexi emale-isale maksma 44.75 eurot nädalas.

Lisarahast hoolimata ootab Alexi ema Ingrid insuliinipumpa pikisilmi, sest see aitab poja tervisel paremini pilku peal hoida. "Alex ei ole ideaalne haige: ta kipub aeg-ajalt suhu pistma ka seda, mida ei tohiks ning jätab vahel suhkrutaseme üldse vaatamata ja süsti tegemata. Nii võib tema veresuhkur minna väga kõrgeks. See on aga ohtlik, sest kõrge suhkrutase viib lapse lõpuks koomasse nagu liiga madalgi," räägib ema.

Poja tervise pärast on emal pidev mure: "Eriti kui hommikul on Alexi veresuhkrutase kõrge olnud. Siis mõtlen tööl terve päeva, kuidas tal on."

Ema teab, et kui Alexil on paha olla, muutub ta loiuks ja uinub. Ükskord suikus ta kooliski ja naasis märkusega: "Magas tunni ajal!"

"Eks veresuhkru tase oli liiga kõrge või madal," nendib ema.

Alex tunnistab, et on koolis vahel teinud ka vigurit. Samas on paar korda juhtunud, et õpetajad on poisi kelguga läbi Kohtla-Nõmme koju vedanud.

Ema vaatab selle ülestunnistuse peale poega murelikult ja ütleb, et eks praegu ongi piiride proovimise aeg.

"Miks just mul peab see haigus olema?" on sagedasemaid küsimusi, mida poeg emale-isale on meeleheites esitanud.

Ingrid räägib, et geeniuuringu järgi ei peaks pojal üldse

diabeeti olema. Ometi tegi vanemaid seitse aastat tagasi murelikuks, kui Alex hakkas väga palju jooma ja WCs käima. Seda märgati lasteaiaski. Perearst võttis proovid ja saatis ema-poja päevapealt Tartusse haiglasse. Poisi veresuhkur oli siis 35 mmol/l. "Normaalne on 4–7!" pistab Alex vahele.

Ema varasem kokkupuude diabeediga on mälestus lapsepõlvest, kui naabritüdruk kaalus toidukoguseid ja süstis insuliini.

Salaja söödud komm viib intensiivravile

"Kui mulle pärale jõudis, et Alexi kehas on üks organ sisuliselt üles öelnud, oli see suur šokk," lausub ema. Novembris möödus sellest päevast seitse aastat. Kui praegu saab Alex juba aru, mida tohib suhu pista, mida mitte (kuigi ta kipub kiusatusele järele andma ja näiteks pärast kooli poes käima), siis varem olnud asi hullem. "Väga raske on lapsele selgeks teha, et ta ei saa enam nii palju magusat süüa kui varem," tunnistab ema.

Ootamatuste ärahoidmiseks on peres reegel: alati peab ütlema, kuhu, kui kauaks ja kellega lähed. Ning et osataks tarvilikku abi anda, teavad ka Alexi õpetajad ja sõbrad poisi tõvest.

Paar aastat tagasi kukkus Alex kodu lähedal jalgrattalt ja oli täiesti verine. "Sõbrad tulid igaks juhuks ruttu ütlema," kiidab ema. Alex on väga elav poiss nagu 11aastased ikka. Ta armastab jalgpalli mängida ja suusatada. Peale vajaduse end süstida ja oma tervist jälgida eristab teda eakaaslastest vast veel töökus. "Suvel lõhub puid, niidab muru, nüüd just lükkas kuurikatuse lumest puhtaks," vaatab ema tublit poega hellalt.

Kui veresuhkur on kontrolli all, ei ole ema sõnul Alexi tegemistele piiranguid.

Ingridi sõnul on diabeedihaige lapse vanema kõige kasulikum iseloomujoon rahulikkus. Sest ega teisiti kui rahulikult ja järjekindlalt saakski lahendada olukordi, kus selgub, et poisil pole oma tegemiste kõrvalt olnud meeles süüa veresuhkru taseme hoidmiseks hädavajalikku einet või mõõta veresuhkrut. Insuliinipump hoiab sellel aga ise silma peal.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee