Katrin Rehemaa
Toomas Reisalu 29. jaanuar 2011 08:58
Terviseametist võttis mullu välismaale tööle minekuks dokumendid välja 388 meedikut. Eelmisest aastast alates maksab dokumentide võtmine ligi 200 eurot (3000 krooni) ja paber kehtib vaid kolm kuud. Kuid piiri taga ootab arsti siinsest parem palk ja meeldivam töökeskkond.

Arstidest lahkus kõige rohkem üldmeditsiinimeedikuid – 51. Hambaarstidest võttis dokumendid välja 45, perearstidest 25 ja anestesioloogidest 9 inimest. Teiste erialade arste oli vähem.

Eesti Arstide Liidu sekretär Katrin Rehemaa ütleb Õhtulehele, et asi polegi ainult rahas, vaid ka töökoormuses. Ületunde tehakse ju oma eraelu ja tervise arvelt. "Ja kui sotsiaalminister samal ajal meedias ütleb, et see on hea, kui arstid ära lähevad ja välismaal ennast kogemustega harivad, siis pole nagu millestki enam rääkida. See näitab riigi suhtumist arstidesse," lisab Rehemaa.

Põhiline, mida arstid tema kinnitusel kurdavad, ongi perspektiivi puudumine. Tohtrite äravool läks lahti juba 2004. aastal, kui eestlastele avanes Euroopa Liidu tööturg, aga 2007. ja 2008. aastal see peatus, sest sel ajal suutsid arstid endale palgatõusu välja kaubelda.

"Tekkis lootus, et tunneli lõpus on valgus," lausub Rehemaa. "Kuid sealt edasi pole enam mingisugust arengut. Palk ei tõuse ja töökoormus ei vähene. Kui noored arstid käivad Soomes, siis näevad nad seal tervishoiuasutustes peale kõrgema palga ka paremat suhtumist arstidesse. Kui meil oleks vähemalt töökoormused reguleeritud, siis oleks ka veel lootust!"

On kinnitatud, et noorte lahkumise üks põhjus on seegi, et Eestis pole küllaldaselt residentuurikohti. Selle väite lükkab Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekanaadijuhataja Tuuli Ruus kohe ümber. Näiteks eelmisel aastal lõpetas arstiteaduskonna 149 tudengit. Residentuurikohti oli tõesti vaid 120, kuid lõpetajate seas olid ka soomlased, kes õppisid oma riigi kulul ja läksid residentuuri Soome.