Uudised

Investeerimisfondid hajutavad riski  

31. mai 1997, 00:00

PEETER PEDA

Raha paigutamine investeerimisfondide osakutesse võimaldab väikeinvestoritel riski vähendada: kui ühe aktsia hind langeb, siis kompenseeritakse see teise väärtpaberi kallinemisega.

Väärtpaberituru uuringud näitavad, et kui aktsiate hinnad tõusevad, siis eelistavad inimesed paigutada oma raha ise otse börsil noteeritud väärtpaberitesse. Hindade languse perioodil suureneb aga nõudlus investeerimisfondide osakute järele, sest üksikute aktsiate odavnemine ei mõjuta märkimisväärselt kogu fondi vara tootlikkust.

Raha paigutamine investeerimisfondidesse peaks sobima eeskätt neile, kel pole piisavalt informatsiooni ega aega jälgida väärtpaberituru arengut. Ka Tallinna väärtpaberibörsi tehingustatistikat uurides võib märgata, et paljud (väike-)investorid on tõtanud aktsiaid ostma tõusulaine tipus ning loodetud kiire rikastumise asemel on aktsiaostuga hoopis pikaks ajaks miinusesse jäädud.

Avatud fondil on suurem likviidsus

Eestis tegutsevast 15 investeerimisfondist on seitse avatud ja kaheksa kinnist fondi. Peamine erinevus kahe fonditüübi vahel seisneb selles, et avatud fond on kohustatud ostma investoritelt oma osakuid tagasi. "See tagab reeglina ka avatud fondide suurema likviidsuse," ütles Erastamise Usaldusfondi fondivalitseja nõukogu liige Madis Paluoja. Kinnise fondi puhul on tegemist tavalise aktsiaseltsiga, millel ei ole kohustust oma aktsiaid tagasi osta.

Erinevalt jaotavad kinnised ja avatud fondid ka kasumit osanike vahel. Kui kinniste fondide omanikud saavad oma kasumiosa kätte dividendidena, siis avatud fondidesse investeerijad saavad tulu fondiosaku puhasväärtuse erinevusest ostu ja müügi hetkel. Seega võivad avatud fondi osanikud võtta kasumi välja just siis, kui ise soovivad.

Enne fondi valimist peaks iga investor läbi mõtlema, kui palju on ta valmis riskima. Paluoja sõnul on kinniste fondide tegevusstrateegia jäigem kui avatutel ning seetõttu on riskid paremini maandatud. "Avatud fondide tegevus on suunatud peamiselt Venemaa ja Balti riikide aktsiaturgudele, kus hinnad on üsna kõikuvad," selgitas ta. Kinnised fondid on investeerinud peamiselt Eesti ettevõtetesse, sealjuures on raha paigutatud ka börsivälistesse firmadesse.

Uus krahh pole tõenäoline

Investeerimisfondide aastane tootlikkus jääb 50-100% vahemikku. Hoiupanga Venemaa Investeerimisfondi vastav näitaja on koguni 180% ja sellega ollakse esikohal Eesti fondide seas.

Paluoja hinnangul moodustavad investeerimisfondide portfellist kuni 60% pangaaktsiad, kuni 10% teenindus- ja kaubandusfirmad ning ülejäänud vara on paigutatud tööstusettevõtetesse. Tema sõnul on Eestis piisavalt investeerimiskõlblikke firmasid, mida varem lihtsalt ei teatud. Uute ettevõtete tulekul börsile hakkab pankade osakaal ka fondide investeerimisporfellis vähenema.

"Aasta tagasi üritasid fondid lahti saada näiteks osalusest Tamsalu TERKO-s ja Viru Pagaris, millest praegu pole enam midagi kuulda," iseloomustas Paluoja investeerimisvõimaluste muutumist.

Hinnanguliselt moodustavad nn. rämpsinvesteeringud umbes 10% fondide portfellist. Sellist vara on rohkem vanemate fondide bilansis, mis kogusid turult EVP-sid ja paigutasid need erastamisagentuuri poolt müüdud ettevõtetesse. Paluoja sõnul pole tegu rämpsinvesteeringu, vaid lihtsalt vähelikviidse varaga.

Mõne aasta taguse investeerimisfondide krahhi kordumist Paluoja tõenäoliseks ei pea. "Siis puudus ju investeerimisstrateegia," lausus ta. "Vara paigutati nii maalidesse kui maavaradesse." Teatud kindlust peaks investoritele andma ka eelmisel kuul vastuvõetud investeerimisfondide seadus, mis sätestab selged investeerimispiirangud.

Fond on vaid alternatiiv

Igas pangakontoris peaks olema teller, kellelt saab üksikasjalikku informatsiooni investeerimisfondide kohta. Kuigi fondiosakute soetamisel pole seatud mingit alampiiri, võiks ostusumma olla vähemalt 3000 krooni. Väiksemate summade puhul tasuks eelistada pangadeposiiti.

Valides avaliku fondi, tuleks arvestada sellega, et kuigi fond on kohustatud oma osakud tagasi ostma, võib ta tehinguga kuni kolm kuud viivitada. Reeglina aga ostetakse osakud tagasi ja makstakse nende eest raha mõne päeva jooksul pärast seda, kui investor on selleks soovi avaldanud.

Investeerimisotsuse vastuvõtmisel tasub meelde tuleta tõsiasja, et minimaalse riski puhul pole võimalik teenida maksimaalset kasumit. Esmalt tuleks läbi mõelda oma riskivalmidus ja seejärel teha valik sobivate äriprojektide vahel.

VAMBOLA SALUPUU foto

Fondid arvutavad kliendi eest välja ka erastamisele minevate ettevõtete aktsia tasakaaluhinna. Madis Paluoja hinnangul võiks näiteks Eesti Gaasi aktsia hakata maksma 7000 EVP krooni ringis.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee